Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi avaldus SRÜ riikide juhtide nõukogu istungil seoses Armeenia Relvajõudude ulatusliku pealetungiga Aserbaidžaani territooriumile - Moskvas, 15.aprillil 1994 aastal.


Erakorralised asjaolud ärgitasid mind pöörduma Teie poole käesoleva Avaldusega.

Alates 10.aprillist 1994 aastal alustasid Armeenia Vabariigi relvajõud uue laiamastaapse pealetungiga Aserbaidžaani Vabariigi Geranboi ja Terteri rajoonide suunas, aga alates 11.aprillist - Agderini ja Agdami rajoonide suunas. Neil päevil Aserbaidžaani väeüksused, lüües tagasi arvuliselt Armeenia Vabariigi ülekaalukate relvajõudude lakkamatuid rünnakuid, peavad veriseid kaitselahinguid. Armeenia territooriumilt on konflikti tsooni paisatud sõjaväline kontingent 3000 inimest koos kümnete soomustehnika masinate ja raske kahurväega, kaasa arvatud raketiheitja "Grad" seadmed, millest tulistati elamualasid nimetatud Aserbaidžaani rajoonides. Nendele küladele said osaks suured purustused ja ohvrid tsiviilelanike hulgas.

Seega, Armeenia Vabariik, jätkates sõjalist anneksiooni Aserbaidžaani territooriumil, kipub kallale Aserbaidžaani Vabariigi sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, seades seega ohtu Aserbaidžaani riikluse, kui sellise.

Jätkates agressiooni, blokeerib Armeenia rahumeelse reguleerimise protsessi, milles on Aserbaidžaanil kõige aktiivsem osalus. Teostades järjekordset rünnakut, kas suurte vahendusinitsiatiivide eel või käigus, heidab agressor küünilise väljakutse kogu maailma üldsusele. Maailma üldsus üritab kahjuks tänaseni tagajärjetult blokeerida veriste konfliktide vallandumist.

Ma kvalifitseerin viimast Armeenia pealetungi, kui Armeenia Vabariigi agressiooni, mille eesmärgiks on Aserbaidžaani uute territooriumite anastamine. Vaatamata arvukatele deklaratsioonidele püüda lahendada konflikti rahumeelselt, demonstreerib Armeenia Vabariik viimase rünnakuga suveräänsesse SRÜ liikmesriiki, oma tõelisi kavatsusi, mis seisnevad püüdlustes avaldada survet Aserbaidžaanile ja selle juhtkonnale ja blokeerida rahulikku protsessi.

Eriti soovin Teie tähelepanu juhtida sellele, et Armeenia relvajõudude uus ründamine sai alguse üks päev enne 11.aprilli k.a. , millal algas OSCE Minski Grupi istung Prahas, kus osalevad ka Aserbaidžaani ja Armeenia esindajad.

Armeenia Vabariigi agressiooni eskalatsioon Aserbaidžaani vastu toimub ajal, mil viiakse läbi intensiivseid läbirääkimisi Venemaa vahendustegevuse initsiatiivi raames ja käesoleva Sõltumatute Riikide Ühenduse juhtide kohtumise ajal.

Peab konstateerima seda, et peale SRÜ riikide juhtide istungit Ašgabatis detsembris 1993 aastal, kui ma kohtusin Armeenia presidendiga Levon Ter-Petrosjaniga, Armeenia Vabariigi poliitikas ei järgnenud positiivseid muutusi. Armeenia relvajõud jätkavad üle 20 protsendi Aserbaidžaani territooriumi okupeerimist ja etnilist puhastamist. Hukkuvad inimesed ja miljon aserbaidžaani põgenikku talub uskumatuid puudusi ning kannatusi, kehvades telklinnakute tingimustes.

Tahan märkida seda, et Aserbaidžaan osales väga aktiivselt kõikides maailma üldsuse vahenduse püüdlustes s.h. rahvusvaheliste organisatsioonide ja suurriikide üritustes. Selle kõrval, peale minu läbirääkimisi Armeenia presidendiga - toimusid kohtumised Aserbaidžaani, Armeenia ja Vene Föderatsiooni kaitseministritega 18.veebruaril 1994 aastal, toimusid OSCE Minski Grupi esimehe Jan Eliassoni külaskäigud Aserbaidžaani ja Armeeniasse märtsis 1994 aastal ning Aserbaidžaani ja Armeenia parlamentide spiikrite kohtumine 12.märtsil, läbirääkimised Bakuus ja Moskvas Vene Föderatsiooni presidendi eriesindaja V.N. Kazimiroviga ja rahuvalvegrupi saabumine SRÜ Parlamentide Assambleele märtsis 1994 aastal. Kuid kõik need katsed leida vastastiku sobivaid kompromisslahendusi, põrkuvad Armeenia jõupositsiooni vastu.

Armeenia Vabariik torpedeerib igat konstruktiivset ettepanekut, esitades juba ette vastuvõetamatuid tingimusi. Nende sisu seisneb Armeenia Vabariigi püüdlustes, kes on loonud sõjalise platvormi Aserbaidžaani territooriumil, vahetada okupeeritud territooriumite seisund Mägi-Karabahhi sõltumatu riigi staatuseks, see tähendab faktiliselt lahutada Mägi-Karabahh Aserbaidžaani Vabariigist.

Aserbaidžaani Vabariigi õiglane poliitika seisneb püüdlustes saavutada kõikide okupeeritud territooriumite vabastamist ja saavutada oma suveräniteet, põgenike naasmist oma alalisse elukohta ja likvideerida Armeenia Vabariigi agressiooni tagajärjed. Aserbaidžaan ei soovi sõda ja kutsub Armeeniat üles rahule üldteada põhimõtete alusel ning suveräänsete riikide vastastikkuste suhete põhjal. Püüeldes tsiviilsele rahule ja kokkuleppele, on Aserbaidžaani valitsus valmis garanteerima armeenlastele Mägi-Karabahhi regioonis julgeolekut ja tsiviilõigusi, tingimustel, kui nad tunnustavad Aserbaidžaani Konstitutsiooni.

Nagu Te mäletate, pakkus Aserbaidžaan Ašgabatis töötada välja kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete süsteem, mis on suunatud SRÜ liikmesriikide poliitilise situatsiooni stabiliseerimiseks, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse tagamiseks.

Ma pean sellest veelkord rääkima seepärast, et elu annab kinnitust selle kohta, et: ükskõikne suhtumine räigesse fakti, kui üks Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriik - Armeenia Vabariik - sooritab avaliku agressiooni teise SRÜ liikmesriigi - Aserbaidžaani Vabariigi vastu ja praktiliselt sulgeb eluvõimeliste perspektiivide formeerimise rahvusvahelises organisatsioonis nagu me kõik sooviksime näha meie Ühendust.

Praegusel kohtumisel kutsuks kõiki Teid üles lahendama küsimust armeenia-aserbaidžaani konfliktist, eesmärgiga vastu võtta konkreetsed otsused, mis kõrvaldaksid Aserbaidžaani vastu suunatud agressiooni ja selle tagajärjed.

Pöördudes riikide juhtide poole kutsume tungivalt üles:

- anda poliitiline hinnang Armeenia Vabariigi agressioonile Aserbaidžaani Vabariigi vastu;

- nõuda Armeenia Vabariigilt lõpetada sõjaline tegevus Aserbaidžaani Vabariigi suhtes ja koheselt, vastuvaidlematult viia oma väed välja Aserbaidžaani suveräänselt territooriumilt;

- nõuda Armeenia Vabariigilt kindlaid poliitilisi garantiisid sõjalise tegevuse mittetaasalustamise kohta;

- võtta tarvitusele sanktsioonid SRÜ liikmesriigi - Armeenia Vabariigi suhtes, kes on toime pannud relvastatud agressiooni teise SRÜ liikmesriigi suhtes.

Edasine viivitamine ja tegevusetus ähvardavad palju suuremate hädadega kõiki teisi SRÜ liikmeid.

Geidar Alijev,
Aserbaidžaani Vabariigi president.

Ajaleht "Bakinskij rabotšij", 19.aprillil 1994 aastal.