Aserbaidžaani Vabariigi Presidendi Geidar Alijevi esinemine Aserbaidžaani Vabariigi Euroopa Nõukogu liikmeks vastuvõtmise pidulikul tseremoonial - Strassburgis 25.jaanuaril 2001.aastal


Lugupeetud härra esimees! 

Lugupeetud härra Ministrite Komitee esimees! 

Lugupeetud Peasekretär! 

Lugupeetud tseremooniast osavõtjad!

Täna, euroopa parlamentarismi keskuses - Stassburgi linnas, selles suursuguses Euroopa Nõukogu Palees toimuvad sündmused, mis omavad väga tähtsat tähendust mitte ainult Aserbaidžaani Vabariigile, vaid ka kogu Euroopale - Aserbaidžaan astub euroopa perre. See on oluline verstapost protsessis, mis viib Euroopa täieliku terviklikkusele nii poliitilises kui seda ka ajaloolises ja kultuurilises mõistes.

1991 aastal seoses Nõukogude Liidu lagunemisega, teatas Aserbaidžaan oma riiklikust iseseisvusest. Aserbaidžaan ei ole olnud viimasel aastakümnel tihedates suhetes Euroopaga, vaid on seda olnud kahe sajandi jooksul oma ajaloo vältel ning omandanud Lääne kultuuri, mis on rajatud üldinimlikele väärtustele. Asudes vahetult Ida ja Lääne kokkupuute punktis Euroopa ja Aasia piiril on Aserbaidžaan ajaloosaatuste, religioonide ning kultuuride ristumise keskuseks, mis on kontinentide vaheliseks sillaks kahe tsivilisatsiooni vahel. Aserbaidžaani rahvas ei ole lahti rebinud oma ajaloolisi idamaiseid juuri, ta on loonud unikaalse kultuuri, mis on rajatud Lääne ja Ida tsivilisatsiooni sünteesile, soodustanud Lääne ja Euroopa edukate ideede levikut Kaukaasias, Lähis- ja Kesk-Idas. Tihe ja sihikindel suhtlemine just Euroopaga on tulemus sellest, et alates XIX sajandi keskpaigast loodi moslemite Idas, just aserbaidžaani rahva poolt, esimene ajaleht, esimene euroopa tüüpi kool, esimene teater, loodi uued suunad kirjanduses, kunstis, ühiskonna mõttelaadis ja lõpus 1918 aastal kuulutati välja esimesena Idas ilmalik, demokraatliku korraga riik. 

Täna on meil näha resultaati, mitte ainult viimaste aastate poliitilises koostöös, vaid ka kahesaja aastase ajaloolise kogemuse vilju. 

Aserbaidžaan, olles saavutanud 1991 aastal riikliku iseseisvuse, valis üheselt integratsiooni tee Euroopasse, jätkates orienteerumist selle humanitaar ja demokraatia väärtuste suunas. Toetades Euroopa edukatele kogemustele oleme selle lühikese ajaloolise perioodi jooksul saavutanud palju. Vaatamata kõikidele raskustele, oleme sammunud majanduse liberaliseerimise teed, et luua tsiviilühiskonda. Me seadsime esiplaanile inimõiguste kaitse, rakendasime kõik jõud selleks, et vabastada oma maa ja oma kodanikud totalitaarse režiimi raskest pärandist. Me saavutasime sisemise stabiilsuse, mis on demokraatia arengu üheks tähtsamaks tingimuseks. Me lõime mitmeparteilise poliitilise süsteemi, tagasime sõnavabaduse ja trükivabaduse. Me võtsime vastu uue Konstitutsiooni, mille peamiseks printsiibiks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmine. Esmakordselt muudeti ära Idas surmanuhtlus, lõime uue seadusandliku süsteemi, viisime läbi presidendi-, parlamendi- ja munitsipaalvalimised, aga ka rida tähtsaid poliitilisi ja majanduslikke reforme. 

Kuid kahjuks, vaatamata meie kõikidele püüdlustele, astudes Euroopa Nõukogu liikmeks, ei ole meil mitte ainult positiivseid saavutusi, edusamme - vaid on ka teatavaid probleeme. Ja see on eelkõige Mägi-Karabahhia probleem, mis on siiani Aserbaidžaani ja Armeenia vahel lahendamata, kes täna astuvad koos üheaegselt Euroopa Nõukogusse. Raskused, mis on saanud alguse sellest probleemist Aserbaidžaanile ja esmajärjekorras arvukast põgenike armeest ja sundümberasunikest, meie riigi raskest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast demokraatia arendamise teel ja inimõiguste kaitsmisest meil ja regioonis tervikuna.

Me tajume, meie riigi vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse, mitte ainult kui raske vaevarikka koostöö tulemust, vaid hindame seda kui Aserbaidžaanile ja tema rahvale ulatatud sõbralikku kätt. Seepärast me usume seda, et paljud meie probleemid saavad lahendatud ühtses euroopa peres.

Nendel minutitel me elame üle tõelist ajaloolist sündmust. Varsti tõuseb Aserbaidžaani Lipp Euroopa Nõukogu Palee ette. Üks selle lipu kolmest värvist sümboliseerib püüdlusi kaasaegsusele see tähendab, et muutuda Euroopa sarnaseks. Me oleme õnnelikud, et nüüdsest on meie lipp saavutanud oma väärika koha ja lehvib kõikide teiste Euroopa riikide lippude seas. Tänan kõiki tähelepanu eest. 

Tõlgitud vene keelest 26.jaanuari 2001 ajalehest «Bakinskij rabotšij»