Küsimus: Härra President, milles seisneb täna allakirjutatud kokkulepete, dokumentide tähtsus?

Geidar Alijev: Täna allakirjutatud dokumentidel on suur tähtsus. Esiteks, Suurbritannia Ühendkuningriikide Peaminister Tony Blair ja Aserbaidžaani President  Geidar Alijev kirjutasid alla sõbralike suhete ja kahe riigi vahelisele partnerluse ühisdeklaratsioonile. See poliitiline deklaratsioon hõlmab, võib öelda, kõiki meievahelise koostöö valdkondi - poliitikat, majandust, teadust ja kultuuri.  Seepärast on sellel väga suur tähtsus. Ma hindan seda kõrgelt.

Seoses sellega kirjutati alla Aserbaidžaani Riikliku Naftakompanii  ja kompaniide «BP/STATOIL», «REMCO»,  «Monument Oil and Gas» vahel sõlmitud kokkulepped rikkalike naftamaardlate  kasutuselevõtmises Kaspia mere sektoris.

Küsimus:  Härra President, kuidas Te hindate sidemeid Suurbritannia ja Aserbaidžaani vahel? Milline tähendus saab Suurbritannial olema Aserbaidžaanile tulevikus?

Geidar Alijev: Viimase nelja aasta jooksul on suhted Suurbritannia ja Aserbaidžaani vahe arenenud hästi. Ma olen praeguse suhete olukorraga rahul. Minu ametlik visiit siia, toimunud läbirääkimised ja dokumentide allakirjutamine, loovad hea aluse nende sidemete laiendamiseks ja arendamiseks tulevikus.

Meil on väga kasulik arendada sidemeid Suurbritanniaga. Me omistame sellele erilist tähendust. Arvan, et ka Suurbritannia peab suhteid Aserbaidžaaniga kasulikuks.

Küsimus: Härra President, kas Te saate öelda, kas Kaspia mere naftabasseinil saab olema suur tähendus XXI sajandil naftat tootvas regioonis?

Geidar Alijev: Ma näen seda selgelt. XXI sajandil saab Kaspia mere bassein olema üheks suurimaks naftatootmise regiooniks maailmas. Sellele pani aluse Aserbaidžaan ja avas selle kogu maailmale. Seda uut ajajärku alustasime me 1994 aastal esimese lepingu allakirjutamisega. Aserbaidžaani Riiklik Naftakompanii on juba maailma suurimate naftakompaniidega alla kirjutanud 15-le koostöölepingule ammutamaks naftat Kaspia mere Aserbaidžaani sektorist. Nendel lepingutel on suur tulevik.

Küsimus: Soovin esitada viimast küsimust. Härra President, mida Te soovite saavutada selle suure rikkusega, tuluga, mida Aserbaidžaan hakkab naftast saama? Kui Te soovite miskit saavutada, siis mis see on?

Geidar Alijev: Ei, me ei soovi saavutada «miskit» vaid soovime rohkemat. Vaieldamatult, esmajärjekorras sooviksin ma arendada Aserbaidžaani majandust kõigis valdkondades. Ma teen seda selleks, et Aserbaidžaan saaks majanduslikult võimsaks ja tugevaks  riigiks. Ma teen seda selleks, et tõsta iga Aserbaidžaani kodaniku heaolu. Ma usun, et me saavutame seda.

Ajakirjanik: Härra President, tänan Teid väga, et leidsite aega meile vastata.

Geidar Alijev: Tänan.

Ajaleht «Bakinskij Rabotšij», 4.august 1998.a