Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi kõne ametlikul vastuvõtul, mis oli pühendatud Nahhitševani Autonoomse Vabariigi 75. aasta juubeli tähistamisele 12.oktoobril 1999 aastal

Lugupeetud daamid ja härrad!

Lugupeetud külalised!

Kallid sõbrad!

Täna on aserbaidžaani rahva elus, sõltumatu Aserbaidžaani tähtis päev. Me tähistame Nahhitševani Autonoomse Vabariigi, kui sõltumatu Aserbaidžaani tingimatu osa, 75-ndat aastapäeva.  

Kõik Aserbaidžaani maanurgad, kogu maa on kallid igale aserbaidžaanlasele. Seepärast on Nahhitševani Autonoomse Vabariigi,  Aserbaidžaani tingimatu osa, 75. aastapäev - kõigi aserbaidžaanlaste, kogu aserbaidžaani rahva, meie riigi pidupäev. Veelkord meenutades Nahhitševanis toimunud muutusi, arenguid, demonstreerime samaaegselt Aserbaidžaani arengut tervikuna ja muudatusi Aserbaidžaani Vabariigi elus.

Nahhitševani Autonoomse Vabariik tähistas ka varematel aegadel oma juubeleid. Ma olen korduvalt viibinud nende juubelite tseremooniatel. 1949 aastal tähistati Nahhitševani Autonoomse Vabariigi moodustamise  25-ndat aastapäeva. Sellel ajal, kui tähistati seda pidupäeva, mind Aserbaidžaanis polnud, viibisin Leningradis, ma õppisin seal. Kuid selle ajani töötasin ma siin. Ma töötasin nii Nahhitševani Rahvakomissaride Nõukogus - praegu nimetatakse seda Ministrite Nõukoguks - kui ka julgeoleku organites. Seega olles Leningradis - muidugi siis polnud ka televisiooni ja raadio kaudu võimalik midagi teada saada, raske oli saada ühendust telefoni teel - tundsin ma tõsist huvi siin toimuvast, sellest, mida siin korraldatakse ja seda sai teha ainult posti vahendusel. Nädal, peale neid pidustusi saabusid Nahhitševanist teated. Mulle kirjutati Nahhitševanis toimunud tseremooniatest.

Kõige meeldejäävamaks sündmuseks oli see - ja seda loomulikult, olin ju noor, 25-26 aastane - et esimest korda Nahhitševani Autonoomse Vabariigi ajaloos autaustati Nahhitševani juhtkonna silmapaistvaid inimesi juubeli puhul Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt ordenite ja medalitega. Üheks autasustatuks osutusin mina.

Tõsi, mul oli ka selleks ajaks saadud riiklike autasusid, medalid seoses Suure Isamaasõjaga. Muidugi selline tähelepanu ja hoolitsus minu suhtes seoses Nahhitševani 25-da aastapäevaga perioodil, mil asusin Nahhitševanist kaugel, jäid minu mällu. Mulle meenus see täna, 50 aasta möödudes.

Ma osalesin Nahhitševani Autonoomse Vabariigi 40-l juubelil, 50-l juubelil  s.t. 1974 aastal, kui juba juhtisin Aserbaidžaani. Kui Aserbaidžaani juht, sõitsin ma siia ja võtsin osa pidulikest tseremooniatest. Kõik need on leheküljed, mis kuuluvad Nahhitševani pidulike tseremooniate ajalikku.

Õigluse nimel peab märkima, et kuigi pidustused ei olnud sellised, kui seda on täna, rõõmustasid inimesed mitte vähem Nahhitševani Autonoomse Vabariigi aastapäeva puhul ja kahtlemata vastavalt võimalustele organiseeriti pidulikke tseremooniaid.

Kuid tänane juubel erineb eelnevatest täielikult. Me oleme saavutanud iseseisvuse. Sõltumatu Aserbaidžaani riik korraldab ise vabalt oma elu, viib ellu oma plaane ja Nahhitševani Autonoomse Vabariigi  75-nda aastapäeva korraldamine iseseisvas Aserbaidžaanis on mulle kahtlematult kallim, hinnatum seni olnud aegadest.

Me tähistame seda pidulikku juubelit Aserbaidžaani riikliku iseseisvuse väljakuulutamise eelõhtul, kui 18.oktoobril 1991 aastal võeti vastu konstitutsiooniline akt riikliku iseseisvumise kohta, kuna 18.oktoober on meile ka pidupäev. Nendel pidupäevadel on suurepärane kokkukuuluvus.

Täna, ma juba rääkisin, et Nahhitševani elanikud olid ainsad nendest, kes teistest enam püüdlesid vabadusele ja sõltumatusele. Seepärast Aserbaidžaani riikliku iseseisvuse saavutamine, vaatamata sellele, et sellel ajal oli Nahhitševan juba sõltumatu - on see kõigile nahhitševanlastele, nagu ka kogu aserbaidžaani rahvale, ajalooliseks sündmuseks ja omab väga suurt väärtust.

Arvan, et seoses kogu tänase juubeliga on kõige väärtuslikum ja ajaloolisem päev Nahhitševani elus selle 75 aasta jooksul. Tähistades täna seda päeva, me tähistame ka Aserbaidžaani riikliku iseseisvuse 8-t aastapäeva. Tähistades tänast juubelit, me demonstreerime oma enesekindlust selles, et Aserbaidžaan astub edukalt mööda iseseisvuse teed. Tähistades tänast juubelit, me demonstreerime veelkord maailmale seda, et   Aserbaidžaan on demokraatlik, õiguslik riik, suursuguse ja vaba rahvaga. Seoses kõige sellega on käesolev pidupäev kogu aserbaidžaani rahva püha.

Minnes iseseisvuse teed pidi on Aserbaidžaan selle 8 aasta jooksul teinud auväärset tööd ja, mis on  põhiline, veel tähtsam, et  vaatamata kõikidele välistele ning sisemistele raskustele ja löökidele, mis on saadud Armeenia agressiooni tulemusena Aserbaidžaani vastu, vaatamata sellele, et 20 protsenti meie maadest on okupeeritud, üle miljoni meie elaniku elavad põgenikelaagrite telkides - meie maa elab ja areneb. Me astume ja läheme ka edaspidi riikliku iseseisvuse teed pidi, mis on omane demokraatlikule ja suursugusele riigile.

Täna teatati sellest, et Aserbaidžaani elanike arv küündib juba 8 miljoni inimeseni. Kogu maailmale on teada, et Aserbaidžaan see on maa, millel on  rikkalikud looduslikud ressursid, kõrgelt arenenud teadus, haridus ja kiire progress. Seepärast on meil õigus olla uhked meie Kodumaa, meie Aserbaidžaani üle.

Ma olen uhke selle üle, et ma olen aserbaidžaanlane. Ma olen uhke selle üle, et Aserbaidžaan - see on minu Kodumaa. Ma olen uhke  selle üle, et ma olen sellisest rahvusest. Ma olen uhke  selle üle, et minu emakeeleks on aserbaidžaani keel. Ma olen uhke  selle üle, et on olemas sõltumatu, vaba ja võimas Aserbaidžaani riik.

Ma palun tõsta pokaalid aserbaidžaani rahva terviseks, Aserbaidžaani riikliku sõltumatuse ja demokraatliku arengu,  aserbaidžaani rahvuse ja aserbaidžaani keele terviseks.

Olgu tervitatud ja elagu veel sadu aastaid sõltumatu, vaba ja demokraatlik Aserbaidžaan!

***

Geidar Alijev: Lugupeetud daamid ja härrad!

Lugupeetud külalised ja sõbrad!

Ma pöördun veelkord Teie poole, kuna täna, mil toimub meie pidulik tseremoonia, helistas siia Nahhitševani minu kallis sõber, Türgi president, vend Suleiman Demirel. Tseremoonia lõppedes ma rääkisin temaga telefoni teel. Ta ütles, „et olen sellel pidulikul päeval Teiega, Aserbaidžaaniga, Nahhitševaniga  ja saadan Teile sinna kaks oma esindajat - kaks riigiministrit, saadikut ja kuberneri. Ma saatsin nii Aserbaidžaani presidendile kui ka Nahhitševani Medžilisele kirjalikud õnnitlused. Kuid mul on kahju, et ma ei saanud ise tulla. Seepärast soovin ma telefoni teel, oma häälega, veelkord õnnitleda Teid Nahhitševani Autonoomse Vabariigi 75. aasta  juubeli puhul.“

Loomulikult sellise suure riigi, nagu Türgi, president ja riigipea on hommikust õhtuni oma tööga väga hõivatud. Eelkõige, peale seal toimunut maavärinat vajavad sealsed probleemid suurt tähelepanu, nendele kulub kogu valitsuse ja riigijuhtide tööst valdav osa. Sellistes tingimustes, pingelise töörežiimi olukorras saatis Suleiman Demirel meile Aserbaidžaani, Nahhitševani oma  kirjaliku õnnitluse ja kõrged esindajad. Suleiman Demirel leidis aega ja helistas mulle ja õnnitles mind vahetult telefoni teel. See rõõmustab mind väga ja on väga meeltliigutav.

See näitab veelkord ilmekalt seda, kuivõrd suuremeelne, kui hooliv ja tähelepanelik inimene on lugupeetud Suleiman Demirel, millist suurt armastust tunneb ta Aserbaidžaani ja Nahhitševani vastu. Suure uhkustundega ütlen ma, et aserbaidžaani rahval on selline ustav sõber nagu Suleiman Demirel.

Läinud aastal tähistati Ankaras pidulikult Türgi Vabariigi 75-ndat aastapäeva. Kui heita pilk sellele 75 aastasele ajaloole, siis saab teha järelduse: suure liidri Atatürk’i poolt loodud ja asutatud ning tema juhtimisel võimsaks saanud Türgi Vabariik on kindlates kätes. Kõige enam rõõmustab meid see, et türgi rahvas, valitsus ja riik on pühendunud Mustafa Kemal Atatürk’i  ideedele ja järgivad tema poolt rajatud kurssi, mille tulemusena on saavutanud väga suuri tulemusi.

Suur riigitegelane, poliitik, olles üle 40 aasta Türgi poliitilisel areenil, kallis Suleiman Demirel omab erilist rolli nendes kõikides Türgi ajaloolistes protsessides ja arengutes.

Lugupeetud Suleiman Demirel juhib suure Atatürk’i ideede, pärandi,  õpetussõnade, näidatud sihtide elluviimist, teostab suuri ettevõtmisi Suure Atatürk’i vabariigis ning viib rahvast Atatürk’i poolt rajatud teedele.

Ma tõstan toosti vennaliku türgi rahva, sõbraliku ja vennaliku Türgi Vabariigi, kaasaegse Türgi valduste, Türgi Vabariigi presidendi ja isiksuse, kõige kõrgemat austust vääriva, aserbaidžaani rahva kalli sõbra, lugupeetud Suleiman Demirel’i  terviseks.

Ajaleht „Bakinskij Rabotšij“ 15.oktoober 1999.a