Lugupeetud saadik, täna kutsusin ma Teid väga tähtsas küsimuses, mis omab väga suurt tähendust nii Aserbaidžaani Vabariigile kui ka sidemetele Ameerika Ühendriikide ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel.
Teada on, et peale oma riikliku iseseisvuse taastamist ja kuni tänaseni on Aserbaidžaani Vabariik alati püüelnud arendada sidemeid Ameerika Ühendriikidega. Arvan, et selles vallas on saavutatud häid tulemusi. Me oleme tunnistajateks selliste jõupingutuste osas ka Ameerika Ühendriikide poolt, eriti Teie valitsuse poolt, ning hindame seda.
Kuid samal ajal on teada, et 1992 aastal USA Kongress võttis Aserbaidžaani suhtes vastu ebaõiglase otsuse. \"Vabaduse toetamise akti\" punkti 907 on sisse viidud täiendus, mis keelab osutada Aserbaidžaanile abi. Arvan, et selle täienduse sisseviimise ajal ja sellele järgneval perioodil talitati ebaõigesti Aserbaidžaani suhtes ja kuni tänaseni see ebaõiglus püsib.
Taolise diskrimineeriva otsuse vastuvõtmise põhjust põhjendatakse just kui sellega, et Aserbaidžaan hoiab Armeeniat blokaadis. Sellisel viisil on Aserbaidžaan ainus endine Nõukogude Liiduvabariik, kes on jäetud ilma Ameerika poolsest abist \"Vabaduse toetamise akti\" raames\".
Teiega ja Ameerika Ühendriikide riigitegelastega kohtumistel, avaldasite korduvalt, et Aserbaidžaani vastu võetud otsusel ei ole mingit alust, kuna meie ei hoia Armeeniat blokaadi all. Reaalsus seisneb selles, et Armeenia relvajõud okupeerisid 20% Aserbaidžaani territooriumist, kust aeti minema üle miljoni meie kodaniku, kes muutusid põgenikeks. Eriti tahan märkida seda, et selle okupatsiooni tagajärjel ka Aserbaidžaani raudtee liin, ka teelõik, milline ühendab Armeeniaga, Nahhitševaniga, Mägi-Karabahhiga, asub blokaadis. Vaieldamatult, ei saa sellistes tingimustes isegi juttu olla sellest, et Aserbaidžaan hoiab Armeeniat blokaadis. Seega kulgevad protsessid, eriti aga peale 1992 aastat, näitavad seda, et Aserbaidžaan ise on sattunud suure agressiooni alla. Lisaks sellele Te Teate, et Aserbaidžaan on põhjast blokeeritud Venemaa poolt - suletud on meie raudteed ja meretee.
Seepärast oleme me korduvalt tõstnud Ameerika Ühendriikide riigiorganite ees küsimuse sellest, et muuta ära see ebaõiglane Aserbaidžaani vastu suunatud otsus.
Nagu Teile on teada, sidemed, millised on seatud viimastel aastatel Ameerika Ühendriikide ja Aserbaidžaani vahel, arenevad väga intensiivselt. Aserbaidžaani riik on suhtunud Ameerikasse kui sõbralikku riiki ja eriti väärtuslikku partnerisse ning majanduse valdkonnas, kus rajati laialdase koostöö võimalused. Osalemine suurtes naftalepingutes, mida kirjutati alla 1994 aasta septembris ja 1995 aastal meie nafta ressursside kasutamiseks, annab tõendust sellest, et me oleme kehtestanud väga tihedad sidemed Ameerika Ühendriikidega.
Me märgime ka alati seda, et Ameerika Ühendriikidel on tähtis osa Armeenia-Aserbaidžaani konflikti reguleerimise küsimuses ning me soovime, et ka täna ja tulevikus mängiks USA tähtsat rolli selles protsessis. Teada on see, et me teeme samme Armeenia ja Aserbaidžaani konflikti rahumeelseks reguleerimiseks. Kaks aastat tagasi saavutasime tulevahetuse lõpetamise kokkuleppe. See tähendab, et me demonstreerisime maailmale taas oma rahuarmastust ja püüdlusi elada koos Armeeniaga rahu tingimustes. Arvan, et selle aja jooksul me tõestasime kogu maailmale seda, et Aserbaidžaan on rahuarmastav maa, kes ei taha sõda, on Armeeniaga konflikti rahumeelse reguleerimise poolt ning teeb selles osas edusamme. Selliste asjaolude juures on siiani jõus Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt vastu võetud Aserbaidžaani vastane otsus, mis vaieldamatult kutsub esile väga suurt rahulolematust meil ja meie ühiskonnas.
Nende aastate jooksul riigid, kes varem kuulusid Nõukogude Liidu koosseisu ja kes praegu elavad üle ülemineku perioodi, osutas USA materiaalset ja finantsilist abi. Eriti suurt materiaalset ja finantsilist abi osutatakse Armeeniale. Aserbaidžaan on aga sellest materiaalsest abist ilma jäetud. Selline ebaõiglus meie suhtes ei oma mingit õigustust, millest ma olen ka mitmel korral rääkinud. Väga suurt imestust kutsub eriti esile see, et see ebaõiglus säilib isegi siis kui viimastel aastatel on USA ja Aserbaidžaani vahel sisseseatud tihedad koostöö- ja sõprussidemed.
Sellest me vestlesime meie kohtumiste ajal septembris 1994 aastal ja oktoobris 1995 aastal New Yorkis Ameerika presidendiga härra Bill Clintoniga, kui ma tutvustasin teda oma mõtetega. Meie vestlustes teatas härra Bill Clinton, et ka ta ise oli selle otsuse vastuvõtmise vastu ja on selle vastu ka täna. Kuid kahjuks selle otsuse likvideerimise kohta ei võeta vastu vajalikke meetmeid. Möödunud aastal kongresmen härra Wilson esines avaldusega selle punkti modifitseerimise osas ja see võeti vastu. Seda väikest modifikatsiooni pidasime enda suhtes saavutuseks, millega seoses saatsin ma tänukirjad härra Billi Clintonile, Senati esimehele härra Gingrich`ile, kongresmenile Wilson`ile ja teistele. Kahjuks see modifikatsioon jäi modifikatsiooniks ja sellega ei kaasnenud mingisugust praktilist tulemust. Me ootasime, et kui ei ole võimalik täielikult ära muuta punkti 907 lisa, siis võib olla astutakse uus samm, mille kohaselt oleks vastu võetud palju täpsem otsus.
Kuid selle asemel ilmus täiendus kongresmenilt härra Porter`ilt. Porteri täiendus Aserbaidžaanile abi andmise asemel, andis talle uue löögi - ta seab ohtu Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse, mitte, et see ainult ei aita Aserbaidžaani, vaid vastupidi - tekitab tohutut kahju.
Peale seda, kui ilmus \"Porteri täiendused\" ja me pöördusime ka Teie poole, andsime vastavad juhised Aserbaidžaani saadikule Washingtonis, et ta korraldaks läbirääkimisi vajalike ringkondadega, et muuta ära \"Porteri täienduste\" vastuvõtmise. Kahjuks ei õnnestunud meil seda saavutada. Ma tean seda, me saame kõikvõimalikke andmeid. Kuid tänasest informatsioonist on näha, et \"Porteri täiendused\" on juba Kongressi esindajate palati poolt vastuvõetud. See kutsub esile suurt rahutust ka meie ühiskonnas. Vaieldamatult seni, kui meil on sõbralikud sidemed Ameerika Ühendriikidega, me ei sa mõista selliste täienduste vastuvõtmist. Võib olla ma teatud määral mõistan, kuid rahvas ei saa seda mõista.
Me teame, et Senat ja Kongress Ameerika Ühendriikides ei sõltu Presidendist või Valitsusest. Nende mõjuvõimust jääb väheks mõju avaldamiseks, kongress võtab vahel harva vastu selliseid otsuseid. Kuid ma teatan Teile avalikult, meie ühiskond suhtub Ameerika Ühendriikidesse kui suurriiki. Inimestele on võimatu seletada, et president on vastu, kuid otsustab keegi teine. Vastuvõetud otsused aga teevad kahju Aserbaidžaanile, Aserbaidžaani-Ameerika sidemetele. Aserbaidžaanis on selline väljend: \"Teha karuteenet\". See oleks umbes selliselt, et - me soovisime seda täiendust muuta, kuid vastutasuks muutus olukord veel halvemaks.
Märgin veel kord seda, et kui vastuvõetud otsused või muud vahendid - sõltumata sellest, kes neid vastu võttis, - on õiglased, siis on sellele raske vastu vaielda. Kuid võimatu on mõista vale otsuse vastuvõtmist. Seepärast avaldan ma täna Teile ja läbi Teie Ameerika Ühendriikide riigile Aserbaidžaani rahulolematust selles asjas. Tahan avaldada seda, et me ei saa kunagi nõustuda sellise täiendusega. See täiendus toob kahju Aserbaidžaanile ja teatud määral paneb kahtluse alla Aserbaidžaani territoriaalse terviklikkuse. Üldiselt takistab see tõsiselt rahumeelsel teel Armeenia-Aserbaidžaani konflikti, Mägi-Karabahhi küsimuse, lahendamist.
Ma ei suuda aru saada, keda teenib kongresmen härra Porter, miks ta selliselt talitab. See ei ole minu asi. Kuid ma jään lootma, et USA Kongress on lugupeetud organ ja ei nõustu selliste ebaõiglaste käikudega. Veelkord märgin, see sai rahulolematuse põhjuseks, mitte ainult riiklikes ringkondades, vaid ka ühiskonnas. Palun Teid need minu sõnad edasi anda oma riigile, riigijuhile, sealhulgas lugupeetud Presidendile härra Bill Clintonile . Me ei saa nõustuda sellise täiendusega. Mulle on öeldud, et peale esindajate palatit võtab selle täienduse vastu senat. Ma palun senati või teiste vahendite abil takistada selle otsuse vastuvõtmist. Ma kutsusin Teid, et need sõnad Teile edasi anda.
Vaatamata 907. Artikli parandustele, ma tänan USA-d siiani Aserbaidžaanile osutatud abi eest . samas minu poliitika ja meie poliitika mõtteks on mitte ainult artikli 907 parandused, selleks, et Te abistaksite meid. Siiani oleme elanud ilma Teie abita, elame ka tulevikus. Armeeniale on osutatud kümme korda rohkem abi, kui meile. Me talume seda. Kuid meile teeb muret ebaõiglus. Minu rahulolematus seisneb eelarvamuslikus suhtumises Aserbaidžaani aadressil. Sellega me ei saa leppida. Pole midagi teha, me elame edasi ka ilma selle abita.
Viimasel ajal väljakujunenud sõbralikud ja head vastastikkused majanduslikud suhted Ameerika Ühendriikide ja Aserbaidžaani vahel kinnitavad seda, et meisse ei saa suhtuda ebaõiglaselt ja tendentslikult. Meile on teada isiklikult Teie positsioon selles küsimuses. Ma hindan seda, et Te olete objektiivsel seisukohal solidaarselt meiega. See annab meile tuge. Samas, selle küsimuse lahendamisega viivitamine teeb meid murelikuks.
Me hindame USA-s eksisteeriva riigikorralduse rolli demokraatia säilitamisel. Vaidlematult, Ameerika riigikorraldus - see on tema asi. Me ei saa sinna midagi lisada. Kuid, nii nagu Te märkisite, see riiklik korraldus tekitab probleeme välispoliitikas, võtab vastu selliseid ebaõiglaseid otsuseid, seda ei saa kokkuvõttes pidada normaalseks. Kuid veel kord tahan ma märkida seda, et see ei ole meie, vaid Teie asi. Me ainult tahame seda, et Aserbaidžaani suhtes ei lubataks ebaõiglust, olenemata riiklikust süsteemist. Me oleme palju ära teinud likvideerimaks konflikti Armeenia ja Aserbaidžaani vahel. Ja korduvalt väljendanud oma soove seoses USA aktiivse rolliga selles protsessis. Kõik see annab meile põhjuse nõuda paranduste tegemist Aserbaidžaani osas artiklis 907. Kui seda ei tehta, siis tähendab see seda, et ebaõiglus on alles. Kui see jääb tegemata, siis ärgu olgu vähemalt hullem. Kordan veelkord, härra Porteri täiendused, selle asemel, et kuidagi leevendada olukorda, teevad selle meie jaoks raskemaks. Ma ei kahtle, veel enam , olen veendunud, et Teie ka edaspidi teete koostööd meiega, püüate seda probleemi lahendada. Tahan avaldada lootust sellele, te Teie poolt öeldu aitab kaasa sellele, et \"Porteri täiendused\" ei saaks järgnevates etappides kinnitatud. Täna ma saatsin kirja antud küsimuses härra Bill Clintonile, härra Gingrich`ile ja härra Albert Gore`le. Soovin seda, et meie ühiste jõupingutuste ja koostöö tulemusena see täiendus ei võetaks vastu ja Aserbaidžaanile ei saaks osaks veel ühte lööki. Ma loodan seda, et meie koos suudame sada saavutada.
Eesti keelde on antud tekst tõlgitud vene keelest ajalehe \"Bakinskij rabotšij\" (Bakuu Tööline) 18.juuni 1996 aasta väljaande põhjal.