Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi esinemine Aserbaidžaani Vabariigi ja Euroopa Liidu Partnerluse ning Koostöö Kokkuleppe allakirjutamise tseremoonial – Luksemburgis 22.aprillil 1996 aastal.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Tänane Partnerluse ja Koostöö Kokkuleppe allakirjutamine Aserbaidžaani Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel on ajalooliseks sündmuseks, millel on väga tähtis tähendus noorele sõltumatule Aserbaidžaani riigile.

See kokkulepe avab laiad avarused igasuguste koostööde laiendamisteks, integratsioonide põhimõtete tugevdamiseks, inimõiguste kaitseks, edu saavutamiseks ja viljakaks koostööks kogu Euroopas.

Aserbaidžaan paneb suuri lootusi tulevastele protsessidele, Euroopa riikide vahelisele integratsioonile ja kavatseb võrdväärse partnerina võtta aktiivselt osa nendest protsessidest.

Aserbaidžaan, olles võitnud oma riikliku iseseisvuse, liigub otsustavalt demokraatliku, õigusliku ja ilmaliku riigi ülesehitamise teed pidi. Lühikese aja jooksul on saavutatud suuri edusamme selles vallas. Meie vabariigis tegutseb üle kolmekümne poliitilise partei, kindlustatud on poliitiline pluralism, sõna-, trüki- ja südametunnistuse vabadus. Referendumiga võeti sõltumatus Aserbaidžaanis vastu esimene demokraatlik Konstitutsioon, mille põhjal toimusid mitmeparteilised demokraatlikud Aserbaidžaani Vabariigi parlamendi valimised.

Me viime läbi laiaulatuslikke majandusreforme, millised rajanevad vabale ettevõtlusele ja turumajandusele. Vastu on võetud ja teostatakse erastamise omandi riiklikku programmi. Tagatakse kõik tingimused erasektori loomiseks ja välisinvesteeringute kaasamiseks.

Kokkulepe, millele on alla kirjutanud maailma juhtriigid, mängib tähtsat osa Aserbaidžaani integreerimisel maailma majandussüsteemi. Näitlikuks eeskujuks on sellele naftaga seotud kontaktid Kaspia mere aserbaidžaani sektori energeetiliste ressursside ühiskasutamine, mis on allakirjutatud välisfirmade poolt.

Majanduslikkude reformide elluviimiseks teeme me koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ja organisatsioonidega.  Eriti suurt tähelepanu osutame koostööle Euroopa Liiduga.

Euroopa Liidu kogemused ja riikide, kes on selle Liidu liikmed, edusammud demokraatia arengu võidus, efektiivse majanduse loomises, oma rahvaste heaolu tagamisel – on suurepäraseks eeskujuks noortele iseseisvatele riikidele.

Euroopa Liit on saavutanud suurt edu nii rahu kaitsel ja tugevdamisel kui ka julgeoleku tagamisel kogu maailmas. Euroopa Liidu printsipiaalne positsioon paljudes teravates rahvusvahelistes probleemides on korduvalt kaasa aidanud konfliktide  õiglasele regulatsioonile Euroopas ja kaugemal. Me loodame, et Euroopa Liit võtab aktiivselt osa ka probleemide lahendamisest, mis eksisteerivad Lõuna Kaukaasias ja see avaldab tõhusat mõju rahu ja stabiilsuse saavutamiseks meie regioonis.

Aserbaidžaani vastu suunatud agressiooni tulemusena on kakskümmend protsenti meie territooriumist okupeeritud,  tuhanded külad, linnad, sotsiaalsed ja rahvamajanduse objektid, kultuurimälestised on  purustatud. Üle miljoni aserbaidžaani kodaniku on okupeeritud aladelt maha jätnud oma kodud ja on põgenike seisuses.

Vaatamata rahvale tekitatud suurtele kaotustele, materiaalsele ja moraalsele kahjule, pooldame Armeeniaga konflikti rahumeelset reguleerimist läbirääkimiste teel OSCE Minski grupi piires. Rahu saavutamiseks tuleb tunnistada riikide suveräänsust, nende territoriaalset terviklikkust ja piiride puutumatust, peab täitma rahvusvahelisi õigusnorme.

Sellel esinduslikul nõupidamisel teatan veelkord sellest, et ka edaspidi peame me kinni nendest põhimõtetest, et saavutada rahu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel.

Selleks peab olema kõik Armeenia relvajõud Aserbaidžaani okupeeritud territooriumilt välja viidud, põgenikud peavad naasma tagasi oma kodudesse.

Aserbaidžaani Vabariik on valmis võimaldama Mägi-Karabahhile  Aserbaidžaani riigi koosseisus kõige kõrgemat staatust, mis eksisteerib kaasaja maailma praktikas. Rahu saavutamine kahe riigi vahel tagab stabiilsuse ja majandusliku õitsengu antud regioonis.

Kasutades võimalust, avaldan tänu Euroopa Liidule humanitaarabi eest, mida on osutatud Aserbaidžaanile. Humanitaarabi kergendas sadade tuhandete inimeste olukorda, kes said kannatada sõjalise agressiooni tagajärjel. Loodan, et Euroopa Liit osutab ka edaspidi mõjusat abi meie noore riigi probleemide lahendamisel.

Avades uue lehekülje Aserbaidžaani ja Euroopa Liidu vahelistes suhetes, teatan ma veelkord, et me teeme kõik meist sõltuva rahu ja stabiilsuse nimel, kõikide Euroopa rahvaste heaolu nimel.

Tänan tähelepanu eest.

Eesti keelde on dokument tõlgitud venekeelsest ajalehest „Bakinskij Rabotšij” , 4.mai 1996.a.