Lugupeetud daamid ja härrad!
20.septembril toimus Aserbaidžaani pealinnas Bakuus ajalooline sündmus. Aserbaidžaani Vabariigi ja suurte naftakompaniide vahel kirjutati alla, juba kõikidele teadaolev, suur nafta kokkulepe, tähtajaga kolmkümmend aastat.
Teile on teda, et Aserbaidžaan on naftamaa ja juba iidsetest aegadest on teda nimetatud «Tulede maaks». Aserbaidžaan oli esimeseks kohaks maailmas, kus tööstuslikult toodeti naftat - 1847 aastal purskus puuraugust esimene naftafontään. Alles mõni aastat hiljem toimus sama sündmus Ameerikas Pennsylvanias - lasti käiku puurtorn. Tõsi, esimene naftajuga Aserbaidžaanis ei saavutanud maailmas sellist kuulsust. Seega paljud arvavad, et esimene puurtorn lasti käiku Pennsylvanias. Kuid hiljem sai see fakt selgust ja ma teatasin sellest kogu maailmale, naftalepingule allakirjutamise tseremoonial Bakuus 20.septembril, lähtudes ajaloolistest dokumentidest, ütlesin ma, et Bakuu naftafontään purskus mõni aasta varem, kui Pennsylvanias.
Sajandi alguses, 1900 aastal, langes 50 protsenti maailmas ammutatud naftast Aserbaidžaani arvele. Praegu on lõppemas XX sajand ja möödunud perioodil oli aserbaidžaani nafta tuntud kogu maailmas, igas maailma nurgas kasutati aserbaidžaani naftat. Kuid kahjuks Aserbaidžaani nimi, meie vabariigi poolt tehtud tööd, ei olnud niivõrd tuntud maailmas s.h. USA-s. Nüüd, XX sajandi lõppedes ja olles XXI sajandi lävel saab aserbaidžaani nafta taas maailmas kuulsaks. Läbirääkimised, mis on kestnud üle kolme aasta, on lõppenud - ajalooline leping on alla kirjutatud. See on suureks ajalooliseks sündmuseks nii Aserbaidžaanile kui ka naftakompaniidele, kes kirjutasid alla lepingule ühiseks koostööks meie riigiga.
Käesoleva lepingu sõlmimine on seotud Aserbaidžaani iseseisvusega. Juba 150 aastat ammutatakse Aserbaidžaanis naftat tööstuslikul viisil. Kuid meie rahvas ei olnud selle rikkuse peremees. Aserbaidžaani rahvas, meie vabariik, kirjutas esimest korda alla ajaloolisele lepingule maailma naftafirmadega . Ma olen väga rõõmus, et nende kolme aasta jooksul rajati tihedad suhted Aserbaidžaani ja USA vahel seoses lepingu väljatöötamisega. Praegu on Aserbaidžaanil Ameerikas palju sõpru. Tõsi küll, nad ei ole nii arvukad, kui me sooviksime, kuid võrreldes eelnevaga, on meie sõprade hulk küllaltki suurem.
Mind rõõmustab see, et Ameerika kongresmen härra Greg Laughlin ütles siin Aserbaidžaani kohta ilusaid sõnu. Eile ma külastasin Columbia Ülikooli Harrimani Instituuti - instituuti, millega tegi koostööd endine Nõukogude Liit, kohtusin instituudi professoritega, teaduslike töötajatega, professor Tadeuš Svjatihhovski’ga, kes armastab väga Aserbaidžaani ja on meie maast palju kirjutanud. Ma rõõmustasin väga, et on olemas selline isiksus nagu seda on Svjatihhovski ja, et ta kirjutab Aserbaidžaanist tõde. Kuid samas pean ma kahetsusega ütlema, miks on Ameerikas nii vähe selliseid inimesi nagu Svjatihhovski ja Aserbaidžaanile on ainult üks Svjatihhovski. Seal vastati mulle, et nüüdsest saab siin olema palju Svjatihhovski taolisi inimesi. Nüüd härra Laughlin’i esinemise ajal, ma mõtlesin, miks on Aserbaidžaanil ainult üks Laughlin Ameerikas. Ma sooviksin, et Aserbaidžaanil oleks sadu Laughlin’it Ameerikas.
Võib olla, et härra Laughlin soovib, et ta oleks ainus ja, et Aserbaidžaanis armastataks ainult teda. Kuid ma eeldan, et härra Laughlin on suure hingega ja ta ei hakka kunagi armukadetsema ja soovib, et oleks palju kongresmene, kes armastaksid Aserbaidžaani selliselt nagu tema.
Olles Teiega täna siin, meenub mulle vastuvõtt «Gülistani Palees» 20.septembril. «Gülistani Palee» salong on praegusest 4-5 korda suurem. Pooled selle vastuvõtu külalistest olid saabunud Ameerikast. Ka siis, sellel õhtul ja ka praegu, mõtlen ma, et Aserbaidžaani sõprade arv Ameerikas on juba kasvanud. Arvan, et härra Laughlin ei ole üksinda, meie sõprade arv on kasvanud. Eeldan, et me oleme alles selle tee alguses. Me hakkame iga päev, iga kuu laiendama seda äriringkonda, meie sõbralikud suhted tugevnevad veelgi. Bakuus alla kirjutatud lepingul on majanduslik, humanitaarne ja poliitiline tähtsus. Kui ma 14.septembril kirjutasin alla määrusele selle lepingu sõlmimise küsimuses, mõtlesin ma, teen tähtsa sammu Aserbaidžaani iseseisvuse demonstreerimiseks kogu maailmale. See on tõde. Väga paljud jõud takistasid lepingule allakirjutamist. Meid isegi ähvardati mõnikord. Kuid praegu on Aserbaidžaani iseseisvus niivõrd tugev, et me ei löönud kartma mingite ähvarduste ja takistuste ees ning kirjutasime lepingule alla.
Kahtlemata, see on Aserbaidžaani jaoks väga julge samm. Kuid ma olen veendunud, et see on väga lootusrikas samm tulevasele Aserbaidžaanile. Lääneriikide naftakompaniid, aga ka USA, pooldavad seda seisukohta. Meile on väga tähtis nii majanduslik, kui ka lepingu muu tähendus. See kontakt loob suure baasi suhete arenguks Aserbaidžaani ja USA ning teiste lääneriikide vahel .
Kujutage endale ette, lepingule kirjutati alla 20.septembril, aga 25.septembril saabus Aserbaidžaani president esimest korda USA-sse ja 26.septembril kohtus Aserbaidžaani president USA presidendi Bill Clintoniga, neil oli väga tähtsad läbirääkimised. Täna olles siia kogunenud, tähistame seda ajaloolist sündmust samamoodi nagu seda tegime «Gülistani Palees». Vaadake, kui palju mahtus sündmusi ühte nädalasse. Kõik see - on Aserbaidžaani jaoks ajaloolised sündmused. Kõik see on - tunded, mis tulevad aserbaidžaani rahva hinge sügavusest. Kõik see on - aserbaidžaani rahva, Aserbaidžaani Vabariigi lugupidamise ja austamise märgid Lääne ning USA suhtes. Kõik see on - esimene sõpruse sild, mis on loodud meie rahvaste vahel. Ma arvan, et sellel teel ei suuda miski jõud meid segada. Me võtsime vastu väga julge otsuse ja oleme valmis minema lõpuni. Mina, kui Aserbaidžaani President, täidan lõpuni kõiki ülesandeid, mis saavad mulle osaks selles valdkonnas, rakendan kogu oma jõu sõbralike suhete avardamiseks aserbaidžaani ja ameerika rahvaste vahel. Ma olen kindel, et Ameerika kodanikud, Teie, meie siinsed sõbrad, tutvudes lähemalt Aserbaidžaaniga, tunnetate, kui siiras ja heasüdamlik on meie rahvas.
Ma õnnitlen Teid kõiki selle ajaloolise sündmuse puhul. Ma olen väga rõõmus, et asun nendel päevadel USA-s, New Yorgis. Ma pean kohtumisi USA presidendi härra Bill Clintoniga väga tähtsaks. Olen veendunud, et see kõik saab olema heaks aluseks USA ja Aserbaidžaani vahelistes sõbralikes suhetes. Härra Laughlin ütles, et ta on viibinud kaks korda Aserbaidžaanis. Ma kutsusin teda meie maale kolmandat korda. Ma kutsun Teid kõiki Aserbaidžaani. Mõned Teist sõidavad meile ka ilma minu kutseta, kuna meil on omad tegemised meie riigis. Kuid teadke, et me oleme valmis vastu võtma igaühte teist Aserbaidžaanis nagu kallist külalist.
Tänane kohtumine on meile, kui ajalooline sündmus. Soovin Teile kõigile tervist ja õnne. Soovin sellise suure riigi nagu USA võimsuse tugevnemist. Avaldan häid soove kogu ameerika rahvale.