Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi kõne OSCE Tippkohtumisel - Lissabonis 2.detsembril 1996 aastal.

Lugupeetud esimees!

Daamid ja härrad!

Tervitan siiralt kõikide riikide valitsuste juhte, kõiki meie Tippkohtumisest osavõtjaid. Loodan, et see kohtumine saab olema tähtsaks etapiks julgeoleku kindlustamisel ja koostööks Euroopas.

Möödunud on juba üle kahekümne aasta Lõppakti sõlmimisest Helsingis, millega määratleti õiguslikud ja humaansed kõrged standardid rahvaste ja riikide vahelistes suhetes Euroopas.

Selle aja jooksul on maailmas toimunud põhjalikud muutused, on tekkinud uued iseseisvad riigid. Vabaduse ja demokraatia ideed on saanud valitsevaks kogu Euroopas, aga ka kaugel selle piiride taga.

OSCE tegevus on mänginud suurt rolli rahvusvahelise julgeoleku, riikide suveräänsuse, territooriumite terviklikkuse säilitamise, piiride puutumatuse, konfliktide rahumeelsete lahendamiste, inimõiguste ja inimeste põhivabaduste tagamisel.

Aeg on tõestanud, et OSCE on elujõuline, viljakas organisatsioon ja me hindame kõrgelt selle meie organisatsiooni käidud teed, tema rikkaliku panust maailmas toimunud protsessidele.

Aserbaidžaani rahvas, kes on taastanud oma sõltumatuse, valinud demokraatliku õigusriigi ehitamise tee, turumajanduse formeerimise ja kasutab pidevalt OSCE poolt osutatud abi.

Vaatamata ülemineku perioodi objektiivsetele raskustele, sõja tagajärgedele, millesse me oleme vägivaldselt sisse tõmmatud, tugevdame riigi sõltumatust, viime läbi poliitilisi ja majanduslikke reforme.

Aserbaidžaanis on taastatud sellised demokraatia põhimõtted nagu pluralism, mitmeparteiline süsteem, sõna- ja usuvabadus. Üldrahvalikul referendumil võeti vastu esimene Aserbaidžaani Konstitutsioon. Valiti vabariigi uus parlament, mis loodi mitmeparteilise süsteemi põhjal.

Edukalt viiakse ellu majanduse liberaliseerimist, laialdast riigivara privatiseerimist, reforme agraarsektoris s.h. maa andmist eravaldusse. Anti õigus seda osta ja müüa ja ilma mingite piiranguteta.

Avatud on suured võimalused välisinvesteeringuteks Aserbaidžaani majanduses. Sõlmiti mitme miljardilised lepingud kõige suuremate nafta firmadega maailmas ühiseks energeetiliste ressursside ammutamiseks Kaspia mere aserbaidžaani sektoris.

Me oleme veendunud, et Aserbaidžaani ühendamise tee, nii poliitikas kui majanduses maailma demokraatlike sõltumatute riikidega, vastab aserbaidžaani rahva eluliste huvidega ja me jääme lootma OSCE, teiste rahvusvaheliste organisatsioonide edasisele poolehoiule meie strateegilises liinis.

Daamid ja härrad!

Regionaalsed konfliktid, sõjalise natsionalismi ja separatismi levimine, rahvusvaheline terrorism, kujutavad endast reaalset ohtu maailmale, progressile ja arengule meie regioonis. Paljud rahvad, sealhulgas rahvad, kes elavad postsovetlikus ruumis, Kaukaasias - olid kaasa tõmmatud veristesse sõdadesse. Need sõjad lõpevad inimeste massiliste hukkumiste, etnilise puhastuse, miljonite inimeste muutumisega põgenikeks, sõltumatute riikide okupeerimisega. Seega peab OSCE veel palju ära tegema selleks, et tagada üldist julgeolekut Euroopas.

Nagu teile on teada, alustas Armeenia Vabariik agressiooni meie vabariigi vastu, et omastada Mägi-Karabahhi, mis on iidsetest aegadest kuulunud Aserbaidžaanile.

Selle agressiooni tulemusena okupeeriti kakskümmend protsenti Aserbaidžaani territooriumist Armeenia relvajõudude poolt. Üle kahekümne tuhande meie kodanikku tapeti, üle saja tuhande sai haavata või invaliidistusid, kuus tuhat inimest võeti vangi. Rohkem kui miljon aserbaidžaanlast, s.t. umbes viisteist protsenti meie maa elanikkonnast muutusid põgenikeks. Juba neli aastat on nad sunnitud elama talviti telkides, võimatustes tingimustes.

Okupeeritud territooriumitel purustati, põletati, rüüstati umbes 700 linna ja küla, samuti tuhandeid haiglaid, koole, elamuid, aserbaidžaani rahva ajaloo- ja kultuurimälestisi.

ÜRO Julgeolekunõukogu neljas resolutsioonis ja tema esimehe kuues avalduses nõutakse viivitamatut, täielikku ja tingimusteta Armeenia relvajõudude väljaviimist Aserbaidžaani okupeeritud territooriumilt, põgenike ja ümberasujate naasmist alalisse elupaika. Need dokumendid kinnitavad meie vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, Mägi-Karabahhi alade kuuluvust Aserbaidžaani Vabariigile. Kuid, Armeenia Vabariik ilmutab allumatust nende kõikide otsuste suhtes.

1992 aastal loodud OSCE Minski grupp, ilmutas küllaldaselt jõupingutusi armeenia-aserbaidžaani konflikti rahumeelseks reguleerimiseks. Tänu selle tegevusele ja Vene Föderatsiooni vahetule osavõtule 1994 aasta mai kuus, sõlmiti kokkulepe tulevahetuse lõpetamiseks.

Tulevahetuse lõpetamisele järgnenud pikk periood - oli tähtis saavutus, mis demonstreeris meie püüdlusi vaherahu saavutamiseks. Tulevahetuse lõpetamise olukord andis võimaluse stabiilselt jätkuvate läbirääkimiste protsessi korrastamiseks, muutus püüdluste lootustandvaks vundamendiks ja aserbaidžaani pool kavatseb seda olukorda säilitada rahulepingule allakirjutamiseni.

Tulevahetuse kiire lõpetamise eesmärgil ja OSCE paljurahvuselise rahukaitsejõudude loomise järel, avaldasime täielikku poolehoidu nendele otsustele, mis võeti vastu OSCE Budapesti Tippkohtumisel.

Peale Budapesti Tippkohtumist, hakkas Minski grupi poolt seatud tingimustel, intensiivselt kulgema läbirääkimiste protsess. Me lõime ka Armeeniaga otse kahepoolse läbirääkimiste kanali presidentide esindajate tasandil, vabastasime mõlemate poolte sõja- ja pantvangid.

Armeenia ja Aserbaidžaani Vabariikide presidentide ühisavaldus, selle aasta aprillis Luksemburgis, sai tähtsaks sammuks konflikti lahendamisel. See avaldus on tegelikult esimeseks dokumendiks Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mis demonstreeris poolte soovi lõpetada sõjaline konflikt rahvusvaheliste põhimõtete ja normide kohaselt.

Minu isiklikel kohtumistel OSCE riigijuhtidega, pidasime laiaulatuslikke diskussioone, otsisime optimaalseid, vastastiku- kasulikke võimalusi Armeenia-Aserbaidžaani konflikti lahendamiseks.

Lugupeetud riikide ja valitsuste juhid, vahetult enne Lissaboni Tippkohtumist saatsin ma Teile kirja, milles esitasin abinõud konflikti lõpetamise kohta rangelt järgides OSCE põhimõtteid, ÜRO põhikirja ja üldtunnustatud rahvusvahelisi õigusnorme.

See, olukorra kompromisslahendus, koosneb alljärgnevatest koostisosadest: Aserbaidžaani Vabariigi territoriaalse terviklikkuse tagamine; Mägi-Karabahhia, mis kuulub Aserbaidžaani koosseisu, kogu elanikkonna julgeoleku tagamine. See viis leiab poolehoidu kõikidelt rahusobitajatelt, see vastab paljudele põhimõtetele, mille on esitanud praegune OSCE esimees tema viibimisel konflikti regioonis 1996 aastal.

Kuid, kahjuks jätkab Armeenia Vabariik vastuvõetud otsustest kõrvalehoidmist, mille aluseks on ÜRO Põhikiri, OSCE põhimõtted ja rahvusvaheline õigus.

Ta keeldub tunnistamast Aserbaidžaani Vabariigi territooriumi terviklikkust, üritab seadustada agressiooni tulemusi, saada sõltumatuse staatust Mägi-Karabahhi regioonile Aserbaidžaani Vabariigis ja selle regiooni ühendamist Armeeniaga.

Mägi-Karabahhiga seotud armeenia-aserbaidžaani konflikti algusest on maailmas toimunud väga suured sündmused. Postsovetlikkus ruumis on ilmunud uued sõltumatud riigid, nende seas ka Aserbaidžaani Vabariik. Meie riigi puutumatust, selle piire ja territoriaalset terviklikkust on tunnustanud maailma üldsus.

Nende põhimõtete rikkumine ükskõik millises vormis takistab rahu loomist ja stabiilsust, võimendab vastuseisu, kaotab rahvaste lootused rahuliku ja heaolu tuleviku suhtes.

Mägi-Karabahhi suhtes esitatud seadusetud nõudmised, ei vasta rahvusvaheliselt üldtunnustatud õigusnormidele. Me ei nõustu mitte iial nende nõudmistega, me ei saa lubada Aserbaidžaani territooriumile teise Armeenia riigi tekkimist.

Ja lõpuks, armeenia pool peab mõistma, et tema poolt alustatud konflikt, mis kestab juba kaheksa aastat, on kaasa toonud väga suure tragöödia ja kannatused mitte ainult aserbaidžaani rahvale, vaid on pannud raskesse olukorda ka armeenia rahva.

Ma olen veendunud, et selle konflikti reguleerimine ÜRO põhikirja, OSCE põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse normide kohaselt, annab võimaluse Armeenia ja Aserbaidžaani vahel sõlmida pikaajaline ja tugev rahu, taastada armeenia ja aserbaidžaani rahvaste vahel head suhted, luua kõige vastuvõetavamad tingimused kogu Mägi-Karabahhi elanikkonnale. Konflikti reguleerimine tagab eduka majandusliku koostöö Taga-Kaukaasias, avab võimalused edukaks sotsiaalmajanduslike ülesannete lahendamiseks meie vabariigis, täieliku tulemuse demokraatia ja vabaduse saavutamisel.

Me ei taha sõda, me soovime rahu. Pöördudes Armeenia presidendi härra Levon Petrosjani ja kogu armeenia rahva poole, kutsun neid üles rahule ja koostööle.

Pöördudes riikide ja valitsuste juhtide poole, kes osalevad OSCE Tippkohtumisel Lissabonis, palun neil teha kõik neist võimalikku armeenia-aserbaidžaani konflikti kiireks lõpetamiseks, mis on üheks kestvamaks ja purustavamaks regionaalseks konfliktiks Euroopas.

Kõikide vahendite kasutuselevõtmine, et tagada rahu, heaolu ja stabiilsust rahvastele - on meie püha kohus.

Tänan tähelepanu eest.