Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alirza oglu Alijevi inauguratsiooni kõne Bakuus, palees „Respublika”, 10.oktoobril 1993 aastal


scotch egg
scotch egg
scotch egg
temp-thumb
temp-thumb
temp-thumb

Kallid kaasmaalased!

Lugupeetud daamid ja härrad!

Ma hindan kõrgelt minu valimist sõltumatu Aserbaidžaani Vabariigi Presidendiks ja avaldan seoses sellega aserbaidžaani rahvale, kõikidele vabariigi kodanikele lugupidamist, austust ja sügavat tunnustust.

Aserbaidžaani rahvas elab üle keerulist, traagilist perioodi oma ajaloos. Ma teadvustan sügavalt vastutuse suurust, mis saab mulle osaks sellel keerulisel perioodil ning tahan kinnitada, seda, et kogu oma tegevuses, kogu oma eluga püüan õigustada kõrget usaldust ja rahva lootust.

Asudes niivõrd kõrgele ja vastutavale kohale, toetun ma, esmajärjekorras mõistusele, tarkusele ja aserbaidžaani rahva jõule. Seda vastutust sundis mind endale võtma lootus, millega köidab mind minu rahvas. Ma kinnitan, et annan kogu oma jõu selleks, et õigustada tema lootusi.

XX sajandi lõpp on tähistatud poliitiliste protsessidega, mis põhjalikul viisil muutsid maailma. Aserbaidžaani rahvas ei jäänud kõrvale nendest protsessidest ja lõpuks realiseeris oma sajandipikkuse unistuse - saavutas iseseisvuse. Aserbaidžaani Vabariigi riikliku iseseisvuse võitmine sai maailmas toimunud ühiskondlik-poliitiliste protsesside loogiliseks lõpuks NSV Liidus. Meie vabariigi iseseisvus - on ajalooline sündmus, aserbaidžaani rahva rahvuslik aare ja mitte mingil juhul ei saa rääkida sellest kui, mingite liikumiste ning jõudude mingitest erakordsetest teenustest. Iseseisvuse saavutamine seab, samaaegselt vabariigi ja tema kodanike ette, suured ja keerulised ülesanded. Riikliku iseseisvuse tugevdamine, riiklike struktuuride ning atribuutide loomine ja areng, territoriaalse terviklikkuse ning suveräänsuse tagamine Aserbaidžaanis, viia vabariik välja sõjaseisukorrast, tema kodanike heaolu tõstmine, nende eluks ja tegevuseks vajalike tingimuste loomine - nende küsimuste lahendamine saab peamiseks minu töötamisel Presidendi ametikohal ja ma püüan neid täita.

Aserbaidžaanil on iidne ajalugu, rikkalik kultuur ja tal on väga suured looduslikud ressursid. Riiklik iseseisvus loob kõik tingimused selle aarde efektiivseks kasutamiseks Aserbaidžaani tuleviku arendamiseks. See on meie põhiülesanne. Aserbaidžaani Vabariik saavutas iseseisvuse erakordselt keerulistes tingimustes. Kõige raskemaks meie jaoks on - sõda, mille tingimustes elab Aserbaidžaan üle viie aasta, armeenia relvajõudude agressioon meie territooriumi vastu, hädad, mis tabasid aserbaidžaani rahvast selle tulemusena. Seepärast on peamiseks ülesandeks, mis seisab meie ees, - viia vabariik välja sõjaolukorrast ja luua rahulik olukord kodanike eluks. Selline raske situatsioon kujunes Aserbaidžaanis välja tänu tõsistele vigadele, mida põhjustasid endise Nõukogude Liidu Vabariigi juhid Mägi-Karabahhia konflikti alguses. Kahjuks jäi möödunud perioodil kasutusele võtmata vajalikud meetmed selleks, et vabariik sellest seisundist välja viia. Majanduslik, sotsiaalne, ühiskondlik-poliitiline ja vaimne kriis, milles vabariik asus, süvenes viimasel ajal veelgi ja saavutas 1993 aastal, võib öelda, et oma kriitilise tähise. Käesoleva aasta juunikuus oli täielikult lõhutud sisemine stabiilsus vabariigis, erinevate poliitiliste jõudude vastuseisust, mõningate kuritegelike grupeeringute tegevusest, separatistlikest jõududest - need olid suunatud vabariigi jagamisele. Lisaks neile oli ka palju teisi põhjuseid, millised on süvendanud pingelisust.

Need väärarvestused, mida tegid Aserbaidžaani riigijuhid, viisid vabariigi juunikuus kodusõja lävele ja tekkis reaalne oht mõnede regioonide eraldumiseks. Tänu Jumalale, neid kõiki ilminguid suudeti ära hoida, osa kuritegelikke grupeeringuid likvideeriti ja tekkisid ühiskondlik-poliitilise stabiilsuse tingimused vabariigis sees. Viimased neli kuud olid Aserbaidžaanile väga rasked. Sellel perioodil sai vabariik ja tema kodanikud väga tõsiste katsumuste osaliseks ja see tõestas veelkord, et rahva tarkus, rahvuslik kokkulepe ja solidaarsus ning kodanike ühtsus - võivad üle saada kõikidest keerulistest olukordadest, luua tingimusi, mis toovad vabariigi välja raskest olukorrast.

Kuid, vaatamata sellele, et vabariigi sees on saavutatud suhteline stabiilsus, varitseb meid siiski veel suur oht. Rohkem kui viis aastat kestva armeenia relvajõudude agressiooni tulemusena on osa aserbaidžaani territooriumist okupeeritud, umbes 20 protsenti vabariigi territooriumist asub armeenia anastajate käes. Täielikult on okupeeritud endine Mägi-Karabahhia oblast, igale aserbaidžaanlasele kallis ja püha Šuša linn on juba poolteist aastat agressori valduses. Armeenia relvajõudude poolt on anastatud ka Latšinski, Kjalbadžanski, Agdamski, Fizulinski, Džebrailski ja Gubadlinski rajoonid Aserbaidžaanis, mille tulemusena on purustatud sajad külad, asulad ja asustatud punktid, kodud on hävinud, nendel aladel elanud, umbes miljonist elanikust, on saanud põgenikud ja nad asuvad nüüd väga rasketes tingimustes. Kõik see võimendab pingelisust ühiskondlik-poliitilise ja vaimse elu sfäärides. Praegu on meie kõige peamisem ülesanne - viia vabariik välja sõjaseisukorrast, saada tagasi kõik okupeeritud alad, kindlustada territoriaalne terviklikkus ja suveräänse Aserbaidžaani piiride turvalisus, tuua põgenikud tagasi oma kodudesse.

Kinnitan teile, et mina kui President, pean seda oma peamiseks ülesandeks ja mobiliseerides kogu aserbaidžaani rahva jõud, kasutades ära kõik võimalused, rakendan kõik oma jõupingutused selle eesmärgi saavutamiseks.

Vaieldamatult ei ole kerge väljuda enam kui viis aastat kestnud sõjast, saada tagasi okupeeritud alad. Meie ühiskonnas valitsevad erinevad arvamused selles osas - kuidas seda saavutada. Olles tervikuna rahuarmastaval positsioonil, on meie eelistuseks eelkõige selle probleemi lahendamine rahulikul teel, läbirääkimiste kaudu. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja efektiivselt kasutada diplomaatilisi vahendeid, viia läbi rahumeelseid läbirääkimisi, tagades seejuures Aserbaidžaani huvid ja nende läbirääkimiste tulemusena saavutada plaanitud eesmärk. Kasutades efektiivselt, ÜRO, OSCE, ÜRO Julgeolekunõukogu, suurte riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, võimalusi, kes võtavad osa selle konflikti reguleerimisest - me rakendame selleks ka edaspidi oma jõupingutused, et viia Aserbaidžaan välja sõjaseisukorrast ning saada tagasi okupeeritud territooriumid.

Kuid, koos sellega, peab Aserbaidžaani Vabariik, kui iseseisev riik omama võitlusvõimelist armeed. Kahjuks, möödunud perioodil, peale Aserbaidžaani iseseisvuse saavutamist - on selles osas väga vähe tehtud. Vajaduse korral, kui meie poolt astutud sammud rahumeelseks reguleerimiseks ei ole andnud vajalikke tulemusi on - tugeva armee loomine, et kaitsta territoriaalset terviklikkust ja kaitsta vabariiki - meie üks peamisi ülesandeid.

Peab märkima, et viieaastase sõja jooksul on aserbaidžaani rahvale saanud osaks suured katsumused, on kogetud nii võidurõõmu kui ka ebaõnnestumiste kibedust. See sõda on meie jaoks suureks tragöödiaks. Samal ajal tõestas see sõda veelkord maailmale aserbaidžaani rahva jõudu, võimsust, kangelaslikkust ja tarkust. Selles sõjas kandis meie rahvas suuri kaotusi. Kaitstes meie maid, hukkusid kangelaslikult ja said sangariteks (šehhiidideks) meie rahva pojad. Palun teid täna sellel pidulikul tseremoonial austada minutilise seisakuga šehhiidide mälestust, kes andsid oma elu aserbaidžaani alade kaitsmisel ja langesid Aserbaidžaani iseseisvuse eest. Allah onlara rehmet eljasin, gebirleri nurla dolsun.

Ja täna ma tõotan, et meie šehhiidide vere eest ei jää tasumata. Nende mälestus jääb igavesti elama meie südametes, meie noorus ja järeltulevad põlved võtavad nende kangelaslikkusest eeskuju, aserbaidžaani rahvas saab uut elujõudu, ühendab oma jõud, loob kaasaegse armee ja hakkab oma iseseisvat riiki, oma maad hoidma nagu oma silmatera.

Iseseisva Aserbaidžaani Vabariigi üheks peamiseks ülesandeks on - riigi ülesehitamise organiseerimine. Meie tee on selge ja me oleme korduvalt avaldanud, et see on demokraatia tee. Iseseisvast Aserbaidžaanist tuleb ehitada demokraatlik riik, mis funktsioneerib demokraatlikel põhimõtetel. Aserbaidžaani riik, kasutades oma ajaloolisi, rahvuslikke traditsioone, toetudes maailma kogemustele, demokraatiale, üldinimlikele väärtustele, peab minema mööda demokraatliku riigi ehitamise teed. Selline on meie tee ja ma luban, et jään sellele truuks.

Seda teed pidi minek on kooskõlas meie ajaloolise minevikuga ja on samaaegselt vajalikuks tingimuseks Aserbaidžaani, kui iseseisva riigi liitumiseks maailma tsivilisatsiooni. Selleks on Aserbaidžaanis loodud ja luuakse ka edaspidi kõik võimalused. Isikuvabadus, sõnavabadus, usuvabadus ja südametunnistuse vabadus on tingimuseks, mis võimaldavad Aserbaidžaanis ehitada demokraatliku tsiviliseeritud ühiskonda ja me tagame nende väärtuste kinnituse. Aserbaidžaanis luuakse mitmepartei süsteemi, tekkinud on ja tekivad ka edaspidi mitmed poliitilised erakonnad. Aserbaidžaani riik tagab kõik võimalused nende loomiseks ja arenguks ning kahtlemata, mitmeparteiline ühiskond, milles karastuvad demokraatia põhimõtted, soodustab Aserbaidžaani, kui iseseisva riigi arenemist.

Mitmeparteilises ühiskonnas mängib suurt rolli ka opositsioon. Ka tulevikus suhtume me opositsiooni suure lugupidamisega ja soovin avaldada lootust, et aserbaidžaani ühiskonnas eksisteerivad parteid ja jõud, kes on opositsioonis, lähtuvad konstruktiivse koostöö positsioonidest, mis annab avarad võimalused vabariigis tõelise demokraatia arenguks. Ühesõnaga, me peame Aserbaidžaanis olevaid opositsiooni jõude normaalseks nähtuseks, teatades ühtlasi oma valmisolekust nendega konstruktiivseks koostööks.

Kuid olles opositsioonis, peavad osad poliitilised organisatsioonid jätma kõrvale nende poolt viimastel aastatel kasutatud seaduste vastalised, värdjalikud, antidemokraatlikud meetodid. Poliitilised parteid ja liikumised võivad vabalt tegutseda Aserbaidžaanis, kuid ühiskondlik-poliitiline organisatsioon ei või omada relvastatud grupeeringuid. Täna teatan ma sellest resoluutselt Aserbaidžaani kodanike ees. Kahjuks on negatiivseks näiteks selles küsimuses Rahvarinne, kes omal ajal mängis positiivset rolli vabariigi ühiskondlik-poliitilises elus, aitas kaasa mõningate ebaseaduslike relvagrupeeringute loomisel ja funktsioneerimisel. Loodame, et kõik parteid, liikumised, ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid loobuvad oma relvastatud grupeeringutest. Ainult riigil võivad olla relvastatud jõud. Me kõik koos peame püüdlema ebaseaduslike relvagrupeeringute likvideerimisele. See on peamiseks tingimuseks, et luua ühiskondlik-poliitiline stabiilsus meie Vabariigis.

Üheks peamiseks ülesandeks demokraatlikus tsiviliseeritud ühiskonnas on inimõiguste kaitsmine. Kinnitan teile, et olles sellel kõrgel ametipostil, hoian ma seda sfääri alati tähelepanu keskmes, loon kõik tingimuseks inimõiguste kaitse tagamiseks. Ühesõnaga, meie ühiskonnas luuakse kõik tingimused isiku täielikuks vabaduseks. Käesoleval etapil on sellest vaatenurgast vaadatuna üheks tähtsaimaks küsimuseks südametunnistuse vabadus. Meie rahvas on pöördunud tagasi oma usu juurde. Islami usk on saavutanud maailmas oma ajaloolise koha. Ta on avaldanud tohutut suurt mõju rahva vaimsusele, tema teaduslikule mõtlemisele, jõule ja võimsusele. Meie rahvuslikud traditsioonid ja kultuur on paljuski tänu islamile üle antud põlvest põlve ja on jõudnud käesoleva põlvkonnani kui rahvuslik aare. Aserbaidžaanis on loodud ja luuakse ka edaspidi kõik tingimused usuvabaduseks ja me arvame, et usk, sellel vabariigi jaoks oleval keerulisel perioodil, mängib suurt osa kodaniku solidaarsuse ja ühtsuse saavutamisel.

Aserbaidžaan on paljurahvuseline riik. See on meie vabariigi iseärasus, sellel on rikas ajalugu ja me oleme vabariigi ajaloo ning ühiskondlik-poliitilise positsiooni üle uhked. Meie vabariigis on kõikidel kodanikel, olenemata rahvuslikust ja usulisest kuuluvusest, võrdsed õigused. Siin luuakse ka edaspidi kõik tingimused kodanike võrdseks osalemiseks Aserbaidžaani Vabariigi ühiskondlik-poliitilises elus. Täna õnnitlesid mind, seoses Presidendi ametisse asumise kinnitamisega moslemite juht Kaukaasiast, kristlaste ja juudi usu konfessioonide esindajad.

Avaldades oma tänu, soovin kinnitada, et Aserbaidžaanis tehakse kõik vajalik, et tagada kõikide rahvuste ja religioonide võrdsus.

Vabariigi üheks tähtsamaks ülesandeks iseseisvuse tugevdamisel on oskuslik ja kompetentne välispoliitika, mis võimaldab kaitsta rahvusvahelisel areenil Aserbaidžaani huvisid. Kahjuks on peale iseseisvumise saavutamist tehtud välispoliitika osas väga vähe. Meil seisavad ees tõsiste probleemide lahendamised. Meie välispoliitika peab olema suunatud eelkõige Aserbaidžaani iseseisvuse kindlustamisele. Ülesanne seisneb selles, et ehitada ja arendada kõikide riikidega võrdsed, vastastikku kasulikud suhted, kasutada neid nii Aserbaidžaani rahvusvaheliste positsioonide kui ka meie majanduse, teaduse ja kultuuri arendamiseks. Meil on rahuarmastav välispoliitika, me ei sea endale ülesandeks rikkuda teiste riikide suveräänsust ega ka territoriaalset terviklikkust. Kuid samal ajal me püüame, kasutades välispoliitilisi võimalusi, kindlustada iga hinnaga oma suveräänsust ja vabariigi territoriaalset terviklikkust. Arvan, et tehtud töö loob tingimused enam laialdasemaks Aserbaidžaani tunnustamiseks ja vabariik saab väärilise koha maailma üldsuses.

Seoses minu Presidendiks valimisega on mulle saatnud õnnitlusi mitmete valitsuste juhid. Ma saan sellest aru, kui Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuse tunnustamist, tema kohast maailma üldsuses. Avaldades tänu, õnnitlusi saatnud riigijuhtidele ja riikide esindajatele, kes asuvad selles saalis, soovin kinnitada, et Aserbaidžaani Vabariik, kui sõltumatu riik püüab ka edaspidi luua viljakaid sidemeid nii nende kui ka teiste riikidega, kasutades nende abi keerulisest situatsioonist väljumiseks, millesse me oleme sattunud. Suur tänu Teile ja soovin Teie riikide juhtidele ja Teie rahvastele, soovides õnne ja edu kõikides Teie tegemistes.

Selleks, et viia Aserbaidžaan välja raskest kriisisituatsioonist on vaja palju ära teha sotsiaalmajanduse sfääris. Kui iseseisvuse saavutamine on meile ajalooliseks sündmuseks, siis majanduse selline olek tekitab meile suuri raskusi. Kahjuks kriis, milles meie vabariik viimastel aastatel asub, on mõjunud negatiivselt kõikides majandussuundades.

Majandus, võib nii öelda, on täielikult laostunud, sellega kaasnes ka järsk inimeste heaolu langus. Seejuures tahaks märkida, et vabariik omab väga suurt sotsiaal-majanduslikku ja teadus-tehnilist potentsiaali. Aserbaidžaani geopoliitiline olukord, tema looduslikud rikkused, põhivahendid, mida on loodud pikkade aastate jooksul, võimaldavad välja tulla sellest raskest kriisist. Sellest vaatenurgast lähtudes peame oma tulevases tegevuses efektiivselt kasutama juba olemasolevat potentsiaali, seda ühelt poolt ja läbi viima majanduslikke reforme - teiselt poolt, et liikuda edasi turumajanduse suunas.

See on keeruline ja raske tee. Üleminek juba kümneid aastaid funktsioneerinud sotsiaal-majandussüsteemist vabaturu keskkonda on seotud suurte raskustega ja vead, mis on tekkinud viimastel aastatel selles valdkonnas, halvendavad seda olukorda veelgi. Siiski, me peame seda teed pidi edasi minema, teisiti ei ole see võimalik. Seda tööd peame me organiseerima vastavalt vabariigi majandusele ja tema traditsioonidele. Järgides seda teed on meil vajalik kasutada olemasolevat majanduslikku potentsiaali. Meil ei ole õigust lubada tulevikus selle purunemist ja me peame püüdma, et see potentsiaal, kui aserbaidžaani rahva rikkus, oleks kasutatud vabariigi kodanike heaoluks, et parendada elatustaset kõikides elanikkonna kihtides.

Meie kohus on - läbi viia demokraatlikke reforme sellese valdkonnas, teha läbimõelduid samme ja ma kinnitan teile, et me läheme seda teed pidi. Sellega seoses ma tahan eriliselt rõhutada Aserbaidžaani Vabariigi astumist Sõltumatute Riikide Ühendusse. Vabariigis toimusid selles osas pikalt debatid ja lõpuks, Aserbaidžaan ühines SRÜ-ga. Me oleme veendunud, et see samm loob soodsad tingimused vabariigi majanduse arendamiseks ja me peame seda täies ulatuses kasutama.

Soovin rõhutada, et mõningased ringkonnad üritavad kujutada Aserbaidžaani astumist SRÜ-sse kui ohtlikku nähtust. See on ekslik arvamus. Olles SRÜ koosseisus, kaitseb Aserbaidžaan alati oma iseseisvust ja osalemine koostöös ei too iseseisvusele otsustavalt mitte mingit kahju. Aserbaidžaan, kui iseseisev riik, jätkab demokraatia teed, järgib rahvusvahelisi demokraatlikke norme. Aserbaidžaanis ei taastata mitte kunagi enam kommunistlikku ideoloogiat ja kommunistlikku režiimi. Arvan, et enamik kodanikke toetavad seda arvamust. Nüüdsest ei lähe Aserbaidžaani Vabariik kunagi kellegi koosseisu, ei satu kellegi teise riigi sõltuvusse ja hoiab alati oma iseseisvust.

Meie sise- ja välispoliitika rajatakse maailma demokraatia põhimõtetele. Kinnitades demokraatia põhimõtteid Aserbaidžaani sees, seame me välispoliitika Aserbaidžaani iseseisvuse tugevdamiseks. Kui President, teatan ma avalikult sellest oma rahvale ja soovin kinnitada, et ma jään alati nendele põhimõtetele kindlaks.

Kallid, lugupeetud kaasmaalased!

Täna on minu jaoks ajalooliselt tähtis päev. Soovin veelkord avaldada oma sügavat tänu, lugupidamist, armastust Aserbaidžaani kodanikele, kogu aserbaidžaani rahvale selle minule osutatud suure usalduse eest ja ma kinnitan teile, et kuni oma elu lõpuni teenin ma andunult oma rahvast, pühendan kogu oma tegevuse Aserbaidžaani Vabariigi arenguks.

Asetades oma käe Aserbaidžaani Vabariigi Konstitutsioonile, tõotan ma pühendada oma teadmised, kogemused, jõu aserbaidžaani rahva ja Aserbaidžaani Vabariigi heaolu hüvanguks.

Tõotan, et ma hakkan täitma Presidendi kohustusi kõrgete eesmärkide ja kõrgete ideede nimel, annan kogu oma jõu täieliku Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks.

Tõotan, et ma saan olema Aserbaidžaani Vabariigi Konstitutsiooni ja seaduste täitmise garandiks, kõikide Aserbaidžaani kodanike õiguste ja vabaduste kaitsel, olenemata nende rahvusest, usust ja poliitilistest veendumustest, demokraatia uuenduste vabaduse garandiks Aserbaidžaani Vabariigis, tema, kui demokraatliku õigusriigi arenguks.

Tõotan, teeninda väärikalt Aserbaidžaani Vabariiki, aserbaidžaani rahvast, püüelda seda, et meie sõltumatu riik saaks väärika koha maailma tsiviliseeritud riikide seas, maailma ühenduses.

Asetades oma käe pühale Koraanile, tõotan, et olen ustav aserbaidžaani rahva rahvuslikkudele ja vaimsetele traditsioonidele ja annan garantii selleks, et need traditsioonid kinnistuksid, elaksid ja areneksid meie iseseisvas riigis.