Aserbaidžaani presidendi Geidar Alijevi kõne kohtumisel ÜRO Peasekretäri Boutros Boutros-Ghali`ga Presidendi Palees 30. oktoobril 1994 aastal


Lugupeetud Peasekretär, härra doktor Boutros Boutros-Ghali!

Veelkord tervitan Teid siiralt Aserbaidžaani Vabariigis, Aserbaidžaani maal. Avaldan Teile oma tänulikkust Teie poolt Aserbaidžaani Vabariigile osutatud huvi ja tähelepanelikkuse eest, Teie visiidi eest meie riiki.

Sõltumatu Aserbaidžaani Vabariik loodi 3 aastat tagasi, me oleme Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige. ÜRO Peasekretäri visiit Aserbaidžaani peab märkima olulist rolli Aserbaidžaani Vabariigi ees olevate probleemide lahendamisel. Meie vabariigi ühiskond loodab väga palju sellest kohtumisest.

Kõigile on teada, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tegeleb pidevalt Aserbaidžaani probleemidega. Aserbaidžaani Vabariigile on osaks saanud, üle kuue aasta, Armeenia sõjaline agressioon. Alates Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvumisest kuni tänaseni - kolme aasta jooksul, tegeleb ÜRO ja tema Julgeoleku Nõukogu pidevalt selle küsimuse lahendamisega. Selles küsimuses on palju ära tehtud. ÜRO ja tema Julgeoleku Nõukogu ja härra Peasekretär on selles valdkonnas teinud ära suure töö. Härra Boutros Boutros-Ghali ma tänan Teid Aserbaidžaani Vabariigi nimel kogu selle töö ja vastuvõetud otsuste eest.

Aserbaidžaani Vabariigil, kui riigil kes sai hiljuti iseseisvuse, on mitmeid probleeme. Aserbaidžaan nagu ka teised vabariigid, kes lähiminevikus olid Nõukogude Liidu koosseisus ja alles nüüd said iseseisvaks, elab ülemineku perioodis. Selle kolme aasta jooksul oleme püüdnud tagada ja tugevdada Aserbaidžaani iseseisvust ja teisest küljest püüame suunata oma vabariiki uuele teele - demokraatlikule teele.

Aserbaidžaani rahvas, Aserbaidžaani Vabariik olles pikki aastaid Nõukogude Liidu koosseisus, elades sotsialistliku ja kommunistliku ideoloogia mõjude all, ütles nüüd lahti nendest põhimõtetest. Aserbaidžaanis kulgeb sõltumatu riigi rajamise protsess. Meie eesmärgiks on ehitada demokraatlik õigusriik, luua tsiviliseeritud õiguse ühiskond.

Aserbaidžaanis on ette näha suuri muudatusi majanduses. Meie vabariik alustas oma majanduse arendamist turumajanduse põhimõtetest lähtudes. Majanduse reformide teostamine, suundumine vabale majandusele, luua tingimusi initsiatiivisusele, ettevõtlusele - on meie põhisuund majanduse sfääris. Selle eesmärgiga asusime juurutama erastamise põhimõtteid majanduses. Ühe sõnaga, majanduse sfääris liigub Aserbaidžaan ja läheb ka edaspidi vaba majanduse teed pidi. Me soovime sisse seada sidemed maailma majandusega, integreeruda sellesse, liituda Maailma Majandusühendusega.

Ülemineku periood Aserbaidžaanis lõi kahtlemata palju probleeme ja raskusi meie riigi siseelus. Üleminek ühest ühiskondlikust- majanduslikust poliitilisest süsteemist - teise, nõuab muidugi teatud aega ja ka väga tõsiseid samme. Kuid, kui raske meil ka ei oleks, me oleme valinud selle tee ja läheme ka seda teed pidi edasi. Me soovime kindlustada Aserbaidžaani iseseisvust just nimelt sellisel viisil.

Käesoleval ajal asub Aserbaidžaani Vabariik sotsiaal-majanduse kriisi seisundis. Nagu ma juba mainisin, on see ühelt poolt seotud ülemineku perioodiga, teiselt poolt aga sellega, et Aserbaidžaan on viimasel kuuel aastal asunud sõja tingimustes. Kuid vaatamata kõikidele nendele raskustele, läheb Aserbaidžaan ka peale seda edasi oma iseseisvuse tugevdamise teed pidi. Aserbaidžaani rahvas elas mitmete sajandite jooksul unistades rahvuslikust vabadusest ja riiklikust sõltumatusest. Aserbaidžaani iseseisvuse saavutamine - see on meie rahvale ajalooline sündmus. Meie eesmärk, meie teekond.

Aserbaidžaani välispoliitika on suunatud võrdväärsetele omavahelistele suhetele kõikide maadega. Oma esinemises 29.septembril ÜRO Peaassamblee istungil teatasin ma Aserbaidžaani positsioonist selles küsimuses.

Veelkord tahan märkida, et kolme aastase iseseisvuse perioodil, eriti aga viimasel aastal, tegi Aserbaidžaan selles sfääris tõsiseid samme ja seadis sisse soojad ja soodsad vastastikkused suhted paljude riikidega. Aserbaidžaan, liikudes seda teed pidi, teatas oma avatusest kogu maailmale. Me pöördume selles küsimuses kogu maailma üldsuse poole, rahvusvaheliste organisatsioonide ja firmade poole avaldusega, kes on huvitatud investeerimisest Aserbaidžaani majandusse, teha koostööd meie Vabariigiga ja luua nendega sidemeid.

20.septembril käesoleval aastal kirjutati autoriteetsete naftakompaniidega alla suurele lepingule naftamaardlate kasutamiseks Kaspia meres. Ka pärast seda loome me kõik võimalused välisriikide ning firmade investeerimisteks Aserbaidžaanis. Ühe sõnaga, Aserbaidžaani kui iseseisev riik püüab saavutada oma väärikat kohta maailma üldsuse ees ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis.

Kuid nagu teile teada on meie Vabariigi kõige raskemaks, kõige tähtsamaks ülesandeks Aserbaidžaani vastase sõjalise agressiooni ärahoidmine. Ma märgin, et ÜRO, tema Julgeoleku Nõukogu ja Teie isiklikult härra Peasekretär, tegelete pidevalt selle küsimusega ja need küsimused on Teile teada. Ma arvan, et suur osa meie vestlustest, meie kohtumise käigus, peaks olema pühendatud sellele küsimusele. Teada on see, et Teie visiit, teatud mõttes on just nimelt seotud nende küsimustega. Peale Aserbaidžaani Te külastate Gruusiat ja Armeeniat. See tähendab, et Teid huvitab meie regiooni situatsioon ja me oleme huvitatud sellest, et kasutada Teie võimalusi rahu loomiseks meie regioonis.

Märgin, et kuueaastase sõja tagajärjel okupeerisid Armeenia relvajõud kakskümmend protsenti Aserbaidžaani Vabariigi territooriumist. Okupeeritud maadeks on alad, mis kuuluvad Mägi-Karabahhile, kes on Aserbaidžaani koosseisus, kui ka seitsme rajooni alad ümber Mägi-Karabahhi. Üle miljoni aserbaidžaani kodanikku okupeeritud rajoonidest muutusid põgenikeks. Nad on väga raskes olukorras, enamik neist elab telkides, need aga, kes ei ela telkides, ei oma isegi minimaalseid tingimusi elamiseks. See kõik kokku muudab äärmiselt pingeliseks sotsiaal-majandusliku olukorra Aserbaidžaani Vabariigis.

Te teate ja ma veel kord tahan märkida seda, et seda sõda ei alustanud Aserbaidžaan. Aserbaidžaan, lihtsalt öeldes, tõmmati sellesse sõtta. Kuus aastat tagasi alustas Armeenia agressiooni Aserbaidžaani vastu, selleks, et vallutada Mägi-Karabahh, mis on Aserbaidžaani territoorium. Kahjuks Aserbaidžaani puudutavatest põhjustest ja suures osas Armeeniale mitmete jõudude poolt osutatud abile, õnnestus Armeenial okupeerida osa Aserbaidžaani maadest.

Selle sõja tagajärjel kaotas Aserbaidžaan üle 20 tuhande oma kodaniku - nad hukkusid. Üle saja tuhande aserbaidžaani kodaniku sai haavata, nad invaliidistusid. Elumajad, tehased, vabrikud, sotsiaalobjektid okupeeritud aladel hävitati ja põletati. Seega - see sõda tekitas aserbaidžaani rahvale, Aserbaidžaani Vabariigile - nii moraalset, kui ka tõsist materiaalset kahju. Vaatamata sellele on Aserbaidžaanil rahuarmastav positsioon, et püüda saavutada nende küsimuste lahendamisel rahumeelseid otsuseid. Kuid seni meie poolt tehtud rahumeelsed sammud ei ole veel oma tulemusi näidanud.

Meil on teada, et küsimust, mis on seotud Armeenia agressiooniga Aserbaidžaani vastu, on arutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeoleku Nõukogus. Julgeoleku Nõukogu võttis seoses selle küsimusega vastu neli resolutsiooni. 1993 aasta aprillis seoses Kjalbadžaari rajooni okupeerimisega võeti vastu 822-s resolutsioon, seejärel Fiziulinski, Džebrailski, Zangilanski, Gugadlinski rajoonide okupeerimisega võeti vastu 874-s ja 884-s resolutsioon. Kõikides nendes otsustes, mis võeti vastu ÜRO Julgeoleku Nõukogu poolt, nõuti tingimusteta ja vastuvaidlematult Armeenia relvajõudude väljaviimist okupeeritud territooriumitelt ja nende alade vabastamist.

Peale neid resolutsioone, mis olid seotud Armeenia relvajõudude vallutustegevustega Aserbaidžaani territooriumil, esines Julgeoleku Nõukogu esimees kuuel korral avaldusega. Isiklikult Teie härra Peasekretär tegite mitmel korral tõsiseid avaldusi. Kuid, kahjuks mitte ühtegi nendest otsustest ei täidetud. Armeenia pool ei allunud ÜRO Julgeoleku Nõukogu otsustele ja isegi ÜRO otsustele ning ei allu kuni tänaseni. Kahjuks Armeenia poolt rahvusvaheliste normide eiramine ja mitte allumine nendele normidele on jäänud siiani karistamata.

Probleemide lahendamiseks rahulikul teel töötame me tihedalt nii ÜRO-ga kui ka OSCE-ga (Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon). Seoses selle konfliktiga loodi OSCE raames spetsiaalne Minski grupp. Aserbaidžaani Vabariik teeb pidevalt OSCE Minski grupiga koostööd ja me oleme omalt poolt püüdnud luua kõik tingimused selleks, et Minski grupp saaks arendada tõsist tegevust selles sfääris.

Viimastel aastatel on mitmed riigid ilmutanud sõltumatus vormis initsiatiivi nende küsimuste lahendamiseks. Sellist initsiatiivi on ilmutanud Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Türgi. Me oleme püüdnud neid initsiatiive kasutada.

Viimasel ajal osutab Venemaa omal initsiatiivil suurt tegevust, üritab täita vahendaja rolli meie probleemide lahendamisel ja ilmutab tõsiseid püüdlusi selles vallas. Me oleme püüdnud kasutada ja kasutame seda Venemaa vahendustegevust ka edaspidi. Seepärast, et meie eesmärk on - lahendada küsimust ainult ja ainult rahumeelsel teel. Seega me võtame vastu nende riikide tegevuse, kes ilmutavad initsiatiivi õiguslike ja ustavate lahenduste eest selles küsimuses.

Teile on teada, et Minski grupi ja Venemaa vahenduse tulemusel, vahetute läbirääkimiste tagajärjel Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, on tulevahetus katkestatud. Me loeme seda tähtsaks saavutuseks. Kuid samal ajal püüame seda tulevahetuse katkestamise seisukorda ratsionaalselt kasutada, et saavutada suurt rahu. Selles sfääris teeme me koostööd Minski grupiga ja ka Venemaaga. Meie eesmärk seisneb selles, et sõlmida suurt rahu ja lõpetada sõda lõplikult.

Kahtlemata, selles protsessis me seame ka omad tingimused. Tingimused koosnevad sellest, et sõlmides suurt rahu ja sõja täielikku lõpetamist, peavad Armeenia vallutuse sooritanud sõjaväeosad lahkuma Aserbaidžaani territooriumilt. Seades küsimust sellisel viisil, me arvame, et Armeenia relvastatud jõud peavad lahkuma esimesel etapil Aserbaidžaani okupeeritud aladelt, kaasa arvatud Latšinski ja Šušinski rajoonidest. Mägi-Karabahhi küsimus tuleb lahendada teises etapis. Okupeeritud maade vabastamise järel peavad põgenikud naasma oma maadele. Kui me oleme saavutanud selle, Latšinski ja Šušinski rajoonide vabastamise tingimustel, tuleb läbirääkimiste tulemusel arutada Mägi-Karabahhi staatuse küsimust ja me võime astuda teatud samme selles sfääris.

Esitades neid ettepanekuid, me kahtlemata arvestame ka armeenlaste julgeolekuga, kes elavad Mägi-Karabahhis. Ilmselt kõik põgenikud, kes saavad tagasi minna oma maadele peavad seda ka tegema. Peab olema tagatud kõikide aserbaidžaani kodanike julgeolek. Mägi-Karabahhi demograafiline struktuur peab olema taastatud. Kuna armeenlaste kõrval elasid Mägi-Karabahhis ka aserbaidžaanlased. Ka nemad peavad naasma oma maadele. Muidugi sõja tagajärjel, mis kestis kuus aastat, tekkis vastastikune usaldamatus ja vasturääkivused. Seepärast peab neid küsimusi lahendama etapiviisiliselt.

Kõige selle tulemusena peab olema tagatud territoriaalne Aserbaidžaani Vabariigi terviklikkus, meie riigipiiride puutumatus. Aserbaidžaani Vabariik, kui sõltumatu ja suveräänne riik peab olema peremees oma territooriumil ja piirides. Me loodame, et lahendades neid küsimusi, ÜRO, Julgeoleku Nõukogu, eriti Teie härra Peasekretär, saate edaspidi paljugi teostada. Seoses põhjusega, et nende küsimuste lahendamine on seotud OSCE organisatsiooniga ja nende küsimuste lahendamiseks loodud spetsiaalne Minski grupp - eelistame meie lahendada seda küsimust OSCE raames läbi Minski grupi.

Hinnates kõrgelt Venemaa püüdlusi vahendamises ja pidades silmas tema võimalusi meie regioonis, me pooldame Venemaa koostööd OSCE Minski grupiga. Arvame, et see koostöö peab olema suunatud meie regiooni probleemide ratsionaalsele lahendamisele.

Kahtlematult, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon olles kõige autoriteetsem organisatsioon, tipporgan, kes lahendab protsesse, mis toimuvad maailmas ja tegutsedes juba 49 aasta jooksul, tegutseb väga efektiivselt kõikides maailma nurkades ja regioonides. Ma loodan, et enne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 50. aastapäeva saabumist, kasutades ära kõiki võimalusi, suudab organisatsioon lahendada probleeme ka meie regioonis.

Härra Peasekretär Boutros Boutros-Ghali, meie ja kogu Aserbaidžaan teame Teid kui suurt diplomaati, kui isiksust, kes omab suuri teeneid maailma poliitikas. Teie poolt ellu viidavad ettevõtmised, et taastada rahu ja heaolu on ilmsed ning aserbaidžaani rahvas hindab neid kõrgelt. Ma tahan väljendada lootust, et Teie, kasutades oma isiklikku autoriteeti, austust, võimalusi, abistate Aserbaidžaani välja saada sellest keerulisest olukorrast. Me ootasime Teid selliste soovidega, nende mõtetega ja selliste soovidega ma alustan Teiega läbirääkimisi.