Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Geidar Alijevi esinemine ÜRO Peaassamblee 49-l istungjärgul 29.septembril 1994 aastal.


scotch egg
scotch egg
temp-thumb
temp-thumb

Lugupeetud härra Esimees!

Lugupeetud härra Peasekretär!

Daamid ja härrad!

Eelkõige, palun lubage mul õnnitleda härra Amar Essi’t, seoses tema valimisega ÜRO Peaassamblee 49-da istungjärgu esimehe ametikohale  ja soovida talle edu selles tegevuses. Soovin samuti avaldada tänu eelmise istungjärgu esimehele härra Samuel Insanelli’le, tehtud töö eest.

Avaldan sügavat tunnustust ÜRO Peasekretärile,  Tema Kõrgeaususele härra Boutros Boutros-Ghali’le, tema  väsimatute jõupingutuste eest rahu ja julgeoleku tagamiseks kogu maailmas.

Eriti olen ma tänulik Tema püsiva tähelepanu eest meie noore riigi probleemides, kellel on oma ajaloos mitte just kerge periood.

Daamid ja härrad!

Erutuse ja uhkusega esinen Teie ees sellelt kõige autoriteetsema rahvusvahelise foorumi tribüünilt. Esimest korda esitleb sõltumatu Aserbaidžaani president maailma üldsusele oma riiki, keda on tunnustatud selle ühenduse poolt ja kes on astunud selle liikmeks kui võrdne võrdsete seas.

Aserbaidžaani rahvas on sajandite jooksul püüelnud vabaduse poole. Peale Nõukogude Liidu langemist saavutasime rahvusliku iseseisvuse. Meie Vabariik asus kindlalt õigusriigi, demokraatliku ja tsiviliseeritud riigi ehitamise teele. See kõik on keeruline protsess, see ei toimu ühe päevaga, kuid me liigume järjekindlalt eesmärgi poole ja vähese ajaga on korda saadetud palju, loodud on kõik tingimused demokraatliku õigusühiskonna formeerimiseks. Meie Vabariigis eksisteerib juba mitmeparteiline süsteem, tugevalt on kinnistunud poliitilise pluralismi, isiku-, trüki-, südametunnistuse- ja inimõiguste  vabaduse ning seaduste ülimuslikkuse printsiibid.  Paljurahvuselises Aserbaidžaanis kasutavad kõik kodanikud, olenemata nahavärvusest, usust ja keele kuuluvusest, võrdseid õigusi.

Poliitilised uuendused, riigi demokratiseerimine, lõid aluse sügavate majanduslike reformide loomiseks, mis tagavad turusuhetele ülemineku. Me soodustame igati vabaettevõtluse arengut, erainitsiatiivi, asume juurutama erastamise laiahaardelist programmi, kasutades seejuures maailma kogemust, mis on rajatud üldinimlikele väärtustele, eesrindlikele maailma maade kogemustele, kes on juba saavutanud suurt edu tsiviliseeritud ja demokraatliku ühiskonna rajamises.

Aserbaidžaan asudes Euroopa ja Aasia tähtsal geopoliitilisel kokkupuute joonel, mis pakub huvi paljudele suurriikidele, omades laialdasi looduslikke ressursse  ja olulist tööstuslikku potentsiaali, toetudes aserbaidžaani rahva kindlale tahtele ja usule, me viime läbi seda strateegilist kurssi tugevdamaks oma sõltumatust ja juurutamaks demokraatlikke turunduse reforme. Ja täna, ma kindlalt teatan sellelt kõrgelt tribüünilt, et mitte keegi ei saa Aserbaidžaani rahvast väärata sellelt kursilt ja me vaatame optimismiga meie riigi tulevikku.

Meie optimism on seotud samuti nende ajalooliste protsessidega, mis toimuvad maailmas, tõsiste muutumistega rahvusvahelistes suhetes. Selle tuleviku aluseks saab olema võrdõiguslik maailma kord, mis asub juba sõjalise konfrontatsiooni ja ideoloogilise vastuseisu asemele. Maailma uue korra fundamentaalseteks põhimõteteks saab olema partnerlus, vankumatu rahu ja julgeolek kõigile, mis vastab rahvusvahelisele õigusele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Põhikirja põhimõtetele ja määrustele. Me näeme tunneli lõpus valgust, mis viib meid välja vaenutsemise maailmast ja mis on rajatud koostöö ja õitsengu ajastule ning me oleme valmis minema seda teed pidi koos käsikäes kõikide maadega ja rahavastega.

Kuid ohud, mis ähvardavad inimkonda, pole veel täielikult kõrvaldatud. Veel kehtivad vanad stereotüübid, ületamata on arvukad probleemid, mis on kogunenud vastuseisu kümnete aastate jooksul, seda eriti desarmeerimise sfääris, massihävitusrelvade likvideerimisel. Mineviku haigusteks on endiselt kinnistunud erinevate majanduslike võimalustega riikide võimalused. Aeg esitab meile uusi väljakutseid, mis on seotud ökoloogiliste ohtudega rahvaste juurdekasvuga ja arenguga.

Iganenud maailmakorra reaalideks on saanud agressiivne natsionalism ja separatism, mis kutsuvad esile konflikte Kaukaasias, Balkanil ja teistes maailma punktides, mis on kuumad tulest ja valatud verest. Need konfliktid ei pidurda mitte ainult sõltumatute riikide arengut, tekitavad otsest ohtu väljakujunemata demokraatiale, vaid kujutavad endast ka  ohtu kogu maailma rahule ja julgeolekule.

Seega lasub eriline vastutus postkonfrontatsiooni maailmas autoriteetsetel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja  suurriikidel, kes toetudes oma poliitilisele mõjukusele, majanduslikele, finantsilistele ja sõjalistele võimsustele, peavad enam aktiivsemalt suunama oma potentsiaali konfliktide summutamiseks, rahu, stabiilsuse ja julgeoleku  tugevdamiseks kõikides maakera paikades.

Vaieldamatult kuulub uue maailmakorra rajamise juhtiv roll Ühinenud Rahvastele, kes tuleval aastal tähistavad oma 50-ndat aastapäeva, selle Julgeoleku Nõukogul, kellel on kogemusi  lahendada konflikti- ja kriisisituatsioone. Kuid Julgeoleku Nõukogul seisab veel ees raske katsumus – tõendada rahvusvahelisele üldsusele oma tegevuse efektiivsust uutes tingimustes.  Täna, nagu mitte kunagi varem, nõutakse Julgeoleku Nõukogult suurt järjekindlust saavutamaks oma resolutsioonide garanteeritud täitmist.  Jääme lootma seda, et Nõukogu koosseisu  laiendamine soodustab selle tugevnemist.

Me omistame suurt tähendust Peaassamblee rollile, mida nähakse eelkõige selles, et tagada kõige tihedam riikidevaheline suhtlemine vastuvõetud otsuste osas, mis on rajatud kompromissidele ja huvide tasakaalule.

Praegustes tingimustes kasvab ka ÜRO peasekretäri volituste efektiivse kasutamise tähtsus, aga ka poolehoid, mida peavad talle osutama organisatsiooni liikmesriigid, kes jagavad temaga vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tugevdamisel.

Aserbaidžaani Vabariik hindab optimistlikult ÜRO perspektiive tuleviku suhtes, mis on tulvil otsustavust ka edaspidi jääda kindlaks Ühinenud Rahvaste ülimate printsiipide eest seismisel, autoriteedi ja organisatsiooni efektiivsuse tõstmise püüdlustes.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Kui paljudele teist assotsieeruvad mõisted „sõda“ ja „relvastatud konflikt“ õnneks ajalooga või sündmustega, mis on toimunud kaugel teie kodudest, siis minu rahvale – on see julm reaalsus ning verine argipäev. 

Kuus aastat leegitseb Aserbaidžaani maal sõjatuli. Armeenia Vabariik viib ellu,  armeenlaste etnilise grupi, kes elavad Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi regioonis,  enesemääramise ettekäände alusel, avalikku plaani meie riigi territooriumi annekteerimisest. Seoses sellega püütakse vägivaldselt muuta meie riigi piire ja kihutada Aserbaidžaani elanikke eemale oma kodudest.

Seda kõike kaetakse meelevaldse seletusega rahvaste enesemääramise õigustest, kui iga etnilise kogukonna õigust välja kuulutada oma iseseisvus ja minna üle  teise riigi koosseisu. Selline enesemääramise õiguse tõlgendus on teravas vastuolus riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtetega. Igasugused katsed absolutiseerida seda õigust, põhjustavad julmi konflikte, millede tunnistajateks me oleme nii meie regioonis, kui ka meie planeedi teistes piirkondades.

Rahulolematust selles küsimuses väljendas ka ÜRO peasekretär  härra Boutros Boutros-Ghali: “Juhul, kui iga etniline, religioosne või lingvistiline grupp hakkab nõudma oma riiklust, siis ei tule jagamistele lõppu ja rahu, julgeolek ning majanduslik heaolu saab maailmas olema veel raskem saavutada“.

Ma nõustun täiesti lugupeetud Boutros Boutros-Ghali arvamusega ka selles osas, et “ei saa lubada seda, et rahvaste enesemääramine, territoriaalne terviklikus ja riikide iseseisvus väljakujunenud rahvusvahelises süsteemis – võrdselt hinnalised ja tähtsad – muutuksid vastuoluliseks“.

Teades seda, et maailma üldsus on ebapiisavalt ja paljudel juhtudel ka ühekülgselt informeeritud sündmustest meie regioonis, tahaksin ma lühidalt Teile tutvustada reaalset situatsiooni. Armeenia Vabariik, luues võimsa sõjalise grupi Aserbaidžaani territooriumi Mägi-Karabahhi regioonis, alustas meie vabariigi vastu aktiivset sõjalist tegevust. Peale Šuši linna  ja Latšini rajooni hõivamist pandi toime  Mägi-Karabahhi annekteerimine, kust kihutati minema seal elanud  50 tuhat aserbaidžaanlast. Kasutades ära Mägi-Karabahhi platsdarmi, okupeerisid Armeenia sõjalised formeeringud  seejärel rünnakute abil  veel kuus  Aserbaidžaani rajooni: Kjalbadžari, Agdami, Fizulini, Džebraili, Zangilani ja Gubadlini rajoonid, mis asetsesid nii nagu ka  Latšini rajoon väljaspool endise Mägi-Karabahhi autonoomia piire ja, mis neljandiku võrra ületas selle pindala.

Agressiooni tulemusena on Aserbaidžaani territooriumist üle 20-ne protsendi okupeeritud Armeenia Vabariigi relvajõudude poolt. Ma pean märkima koletuid kaotusi, mis on osaks saanud   Aserbaidžaani poolele: hukkunud on üle 20 tuhande inimese, umbes 100 tuhat inimest on saanud haavata ja jäänud vigaseks, 6 tuhat on vangi langenud, üle miljoni aserbaidžaanlase – see on umbes 15% riigi elanikest – on muutunud põgenikeks ja elavad telklinnakutes. Oma kodumaal jäid nad peavarjuta ja on kaitsetud kuumuse, külma ja epideemiate eest, neil on puudus kõige elementaarsemast. Okupeeritud territooriumitel Aserbaidžaanis on purustatud   700 linna ja asulat, kus on põletatud ja röövitud praktiliselt kõik majad, koolid, haiglad ja hävitatud on kõik ajaloolised kultuurimälestised.

Arvan, et ei ole vaja tõestada seda, et praegu ei ole meil tegemist „enesemääramise õiguse teostamisega“, vaid rahvusvahelise õiguse jämeda rikkumisega, agressiooniga suveräänsuse suhtes, sõltumatu riigi – ÜRO liikme territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse vastu.

Sõda loob väljakannatamatud tingimused minu rahvale, võimendab sotsiaalseid pingeid, takistab realiseerida majanduslikke ja poliitilisi programme, mis on suunatud Aserbaidžaani ühiskonna demokratiseerimiseks.

Sõja tagajärjel on Aserbaidžaani rahvale saanud osaks suur materiaalne kahju, mille suuruseks on miljardid ameerika dollarid. Moraalne kahju, mis on tabanud inimeste saatusi ja elu, rahva mure ja valu – ei ole võrreldav millegagi.

Täna voolab veri mitte ainult Aserbaidžaanis, vaid ka teistes maailma kuumades punktides.  Rahvad ei pea jääma ükskõikseteks traagiliste sündmuste vastu seal, kus käib sõda. Kollektiivsete jõupingutustega peab tegema kõike seda, et ära hoida  relvastatud konfliktide eskalatsiooni, saavutada nende õiglane ja kindel reguleerimine.

Daamid ja härrad!

Seoses Aserbaidžaani territooriumite okupeerimisega Armeenia Vabariigi relvajõudude poolt, on Julgeoleku Nõukogu esimees viimase kahe aasta jooksul vastu võtnud 4 resolutsiooni ja esitanud 6 avaldust.

Kõikides nendes avaldustes kinnitab Julgeoleku Nõukogu Aserbaidžaani Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, rõhutab territooriumite hõivamisel jõu kasutamise lubamatust, otsustavalt nõuab viivitamatult, täielikku ja tingimusteta kõikide okupatsioonijõudude väljaviimist kõikidest hõivatud Aserbaidžaani rajoonidest ja põgenike tagasipöördumist oma alalisse elukohta.

Kuid siiani Armeenia Vabariik ignoreerib  kõiki neid otsuseid. Veel enam, Armeenia jätkab oma sõjalise oleku arvulist suurendamist okupeeritud territooriumitel Aserbaidžaanis.

Teiselt poolt Julgeoleku Nõukogu ei käivitanud vastuvõetud resolutsioonide mehhanisme. Tekib küsimus, kuivõrd järjekindel ja otsustav on Julgeoleku Nõukogu ja millega määratletakse tema volituste rakendamise aste igal konkreetsel juhtumil?

Julgeoleku Nõukogu otsuste täitmata jätmine töötab ÜRO-le vastu  ja võib tekitada uskumatust tema võimekusse täita oma põhiülesannet – säilitada  rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Regionaalsete konfliktide reguleerimisega saadud kogemused näitavad, et resolutsioonide täitmine saavutab edu ainult siis, kui sellega kaasnevad otsustavad meetmed, mis on ettenähtud ÜRO Põhikirjaga.

Autoriteetseima rahvusvahelise organisatsiooni võlg maailma üldsuse ees – on võtta vastu tegusaid meetmeid riikide suhtes, kes eiravad jämedalt rahvusvahelisi õigusnorme.

Armeenia-Aserbaidžaani konflikti reguleerimise püüdlustes me toetume sellisele autoriteetsele organisatsioonile nagu OSCE.  Loodud Armeenia-Aserbaidžaani konflikti reguleerimise OSCE Minski grupp lähtub vajadusest vabastada kõik hõivatud territooriumid okupeeritud jõudude  väljaviimisest Aserbaidžaani piiridest, tema suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliste piiride tunnustamise austamisest.

Kuid OSCE arvukad pingutused, omamata vastavaid mehhanisme, ei ole kahjuks andnud mingisuguseid olulisi, konkreetseid tulemusi. Täna on meil olemas ainult esimene positiivne tulemus –väga suurte pingutuste hinnaga ja tänu Vene Föderatsiooni aktiivsele vahendustegevusele ja Minski grupi missioonile on OSCE saavutanud tulevahetuse lõpetamise konfliktitsoonis.

Üle nelja kuu ei kostu enam laske, ei voola veri. Me hindame seda kõike kõrgelt. Kuid, situatsioon on endiselt erakordselt keeruline ja vaherahu küllalt habras.

Armeenia Vabariik seab õigustühiseid tingimusi Aserbaidžaani Vabariigis  okupeeritud Mägi-Karabahhi  territooriumite osadele. Ta nõuab oma sõjalise kohalolekut selles Aserbaidžaani regioonis ja kontrolli Šuši linnas ja Latšini rajoonis, mis praktiliselt tähendab anneksiooniga nõustumist meie territooriumil.

Armeenia välistab täielikult demograafilise olukorra taastamise Mägi-Karabahhis, mis kehtis enne konflikti ja sinna Aserbaidžaani elanike naasmist s.h. ühte vanimasse ajalookeskusse Aserbaidžaanis -  Šuši linna.

Nendes tingimustes Armeenia, eirates ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsiooni, teeb ettepaneku paigutada tema poolt okupeeritud Aserbaidžaani Mägi-Karabahhi regiooni perimeetri ulatuses, rahuvalve üksused,  muutes need situatsiooni konserveerimise tööriistaks, tehes nendest pantvangid  oma anneksiooni poliitikas. 

Aserbaidžaani Vabariigi positsioon on alati olnud konstruktiivne ja rahuarmastava iseloomuga. Vaatamata meile tekitatud kogu kahjule, pakume Armeenia poolele rahu rahvusvahelise õiguse, õigluse ja humaansuse põhimõtete alusel. Me oleme valmis andma Mägi-Karabahhi Armeenia elanikele julgeoleku garantiid. Me oleme nõus taastama vastastikkuse põhimõttel kommunikatsioonide funktsioneerimist regioonis, s.h. humanitaarkoridori Mägi-Karabahhi ja Armeenia Vabariigi vahel. Me oleme nõus, vastavalt vajadusele, rahvusvaheliste rahujõudude paigutamisega konfliktitsooni.  Me oleme valmis läbi rääkima ka Mägi-Karabahhi staatuse küsimuses Aserbaidžaani riigi koosseisus.

Kuid on olemas normid ja põhimõtted, mis on meie jaoks pühad, need on – Aserbaidžaani suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, kõikide okupeeritud territooriumite vabastamine, põgenike naasmine oma kallite kodukollete juurde s.h. 50 tuhat aserbaidžaani põgenikku oma kodumaale, Mägi-Karabahhi.

Aserbaidžaani Vabariik jäädes truuks konflikti rahumeelse poliitilise reguleerimise põhimõttele, arvab, et likvideerides agressiooni tagajärgi ainult Julgeoleku Nõukogu resolutsioonide abil, saab korraldada stabiilset ja konstruktiivset läbirääkimiste protsessi eesmärgiga saavutada kindlat ja kauaaegset  rahu ning tagada kogu elanikkonna julgeolek regioonis.

Seejuures me loodame maailma üldsuse abile rahulike otsuste realiseerimise tagamisel rahuvalvejõudude poolt, vastavalt täpse mandaadi tingimustele, mis vastavad rahvusvahelistele normidele.

Hinnates kõrgelt tulevahetuse lõpetamise kokkuleppe saavutamist, me mõistame, et see veel ei ole rahu, kuid see loob  vajalikud tingimused selle peatseks saavutamiseks. Me oleme korduvalt teatanud oma kindlast otsusest, lõpetada tulevahetus kuni rahuleppe saavutamiseni ja sõjalise konflikti täielikust lõpetamisest. Täna ma veelkord teatan sellest, siit kõrgelt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tribüünilt.

Toetades OSCE Minski grupi ja Vene Föderatsiooni  rahuvalve tegevust, me pooldame nende konsolideerumise jõupingutusi mingisuguse rivaalitsemise suhtes saavutada konflikti reguleerimises esikoht. Selline võistlus võib rahu saavutamist, mida ühte moodi  vajavad Aserbaidžaani ja Armeenia rahvad, muuta ainult keerulisemaks.

Meie nõudmised okupeeritud Aserbaidžaani territooriumite täielikust vabastamisest on õiguspärased, need on täielikus vastavuses ÜRO Julgeoleku Nõukogu resolutsioonidega. Katsed annekteerida ükskõik millised rajoone ei ole meile vastuvõetavad ja need on vastuolus rahvusvahelise õiguse  normidega.

Seoses meile pealesurutud sõjaga on Vabariigis välja kujunenud äärmiselt raske humanitaarne situatsioon. Iga seitsmes  seitsme miljonilisest elanikuga maast – on põgenik, kellel ei ole eluaset, tööd ja elatusvahendeid. Taludes korvamatuid puudusi, virelevad põgenikud ja ümberasujad telklaagrites. Talvede karmid tingimused, vajaliku söögihulga  ja ravimite puudumine – on loonud ohud epideemiatele ja näljale sellele enam haavatavale elanike grupile. Sellest põgenikega seotud ekstreemsest situatsioonist jagu saamine on Aserbaidžaani riigi üks peamisi ülesandeid.

Meie vabariigi kiirele üleskutsele reageerisid rahvusvahelised organisatsioonid, mitmed riigid ja me oleme siiralt tänulikud: Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa, Jaapani, Šveitsi, Hollandi ja Taani valitsustele, kes on Aserbaidžaanile suuremateks humanitaarabi annetajateks ÜRO programmides.

Me täname ka Türgi, Iraani, Saudi Araabia ja teisi riike, kes on osutanud olulist humanitaarabi Aserbaidžaanile kahepoolsete sidemete raames.

Me oleme samuti tänulikud ÜRO Põgenike Komitee ülemkomissarile, Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele, ÜRO Lastefondile, „Piirideta Arstid“ organisatsioonile ja arvukatele valitsusvälistele organisatsioonidele, kes on osutanud hindamatut abi.

Lugupeetud daamid ja härrad!

Iseloomuliku jälje minu vabariigi rollile jätavad rahvusvahelises süsteemis Aserbaidžaani iseärasused, mis tulenevad geograafilisest asendist,  sotsiaal-poliitilisest orientatsioonist ja ajaloolis-kultuurilistest traditsioonidest meie maal, kus sulandusid ühte ida ja lääne tsivilisatsioonid.

Nimelt just vastavuses arusaamisega oma iseärasustest ja arvestades väljakutseid muudatustele, rajame välismaaga suhtlemise konstruktsiooni.

Aserbaidžaani Vabariigi rahvusvahelise tunnustamise perioodil oleme seadnud sisse võrdõiguslikud ja tasakaalustatud suhted suurema enamusega riikidega ning oleme astunud paljude maailma ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks, oleme teinud tõsiseid jõupingutusi meie rahvusvaheliste suhete laiendamiseks, selliste suhete taastamiseks, mis teatud tingimustel osutusid katkenuteks.

Osutades erilist tähtsust ajaloolistele, geograafilistele, majanduslikele ja humanitaarsetele sidemetele sõltumatute riikidega, kes tekkisid endise NSVL  territooriumil, oleme me  nendega võrdõigusliku koostöö arendamise poolt, eriti aga Venemaaga, nii vastastikkuse suhete põhimõttel, kui ka Sõltumatute Riikide Ühenduse raames.

Aserbaidžaanil arenevad edukalt sõbralikud suhted Ameerika Ühendriikidega, Suurbritannia Ühendatud Kuningriigiga, Prantsusmaaga ja Hiinaga. Tihedad heanaaberlikud sidemed  on meil Türgiga, Iraaniga, Saudi Araabiaga, Egiptusega ja Pakistaniga, kellega meil on tihe koostöö ja Islami Konverentsi organisatsiooni raames.

Aserbaidžaani poliitilise elu tähtsaks sündmuseks käesoleva aasta mais ühinemine NATO programmiga „Partnerlus rahu nimel“.  Selles programmis köidab meid koostöö ja ühistegevus üldise julgeoleku nimel. Ma tervitan endisi Varssavi lepingu maid, kes on ühinenud selle programmiga. See annab lootust kogu Euraasia kontinendile, et tulevikus on meil loota rahulikku koostööd, mis tagab julgeoleku, edukuse ja kõikide rahvaste õitsengu, kõrvaldab alatiseks ohu uute konfrontatsiooni blokkide tekkimiseks. Me loodame, et NATO programmis osalemine tõstab meie riigi osatähtsust Euroopa uue julgeoleku arhitektuuri loomisel.

Käesoleval aastal pakuti Aserbaidžaani Vabariigile vaatleja staatust Mitteühinemise Liikumises, mis avab meile laialdased võimalused kahesuunaliste  kontaktide seadmiseks erinevates valdkondades ja positsioonide lähendamises riikidega, kes on selle liikumise liikmed.

Noore Aserbaidžaani riigi  kujunemise protsessi tähtsaimaks etapiks oli tema astumine ÜRO täieõiguslikuks liikmeks 1992 aasta jaanuaris. Sellest ajast alates kasvavad meie koostöö mastaabid paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes kuuluvad ÜRO-sse. Eriti väärtuslikuks on meie jaoks koostöö Rahvusvahelise Valuutafondiga, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni ja Arengupangaga. Praktilise töö tulemusena Aserbaidžaanis, määratlesid nende maailma suurte finantsinstitutsioonide spetsialistid konkreetsed projektid, mis kujutasid endast konkreetseid projekte meie riigi sotsiaalmajanduse arengus.

Me eeldame, et rahvusvaheliste finantsinstituutidega  viljakaks koostööks on olemas suured võimalused. Me mõistame Rahvusvahelise Valuutafondi  ja Maailmapanga juhtide  ettevaatlikust ja muret seoses sõjaseisukorraga, millesse on Aserbaidžaani Vabariik tõmmatud. Kuid samal ajal pakkus Rahvusvaheline Valuutafond stabiliseerimise krediiti Armeeniale, kes meiega sõdib. Me arvame, et õiglus nõuab äärmisel juhul selles küsimuses sümmeetrilist lähenemist.

Me loodame palju ÜRO Arenguprogrammist ja Keskkonnakaitse Programmist seoses tehnilise kaasabiga turumajanduse infrastruktuuride kujunemiste rahvuslike programmide väljatöötamisel ja riigi viimisel kaasaegsele juhtimise tasemele ning eesrindlike tehnoloogiate juurutamisele.

Erilist tähelepanu omistame rahvusvahelisele koostööle ja ma soovin sügava rahuldustundega teatada Teile seda, et Aserbaidžaani Vabariik kirjutas 20.septembril alla lepingule koos mitmete maailma kompaniide konsortsiumiga, naftamaardlate ühisest ekspluatatsioonist Kaspia mere Aserbaidžaani sektoris, tähtajaga 30 aastat, mis oli pikaajaliste, püsivate läbirääkimiste tulemus.

See suur majanduslik aktsioon on tõenduseks meie poliitika avatusele kogu maailma jaoks, majanduse liberaaliseerimise poliitikale ja välisinvesteeringute kaasamisele.

Selle unikaalse lepingu allakirjutamine hakkab soodustama koostöö tugevdamist, rahvaste ja riikide, kes osalesid selle lepingu ettevalmistamises – USA, Venemaa, Suurbritannia Ühinenud Kuningriigid, Türgi, Norra ja Saudi Araabia – lähenemist Aserbaidžaanile. Rääkides sellest, soovin ma veelkord rõhutada, et Aserbaidžaani Vabariigi sihiks on täieõiguslik integratsioon maailma üldsusesse ja omab selleks kõiki võimalusi. Seepärast on meie poliitika aluseks, püüdlus rahule ja me paneme väga suured lootused selle saavutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

Aserbaidžaani rahvas avaldas mulle suurt usaldust valides mind oma noore sõltumatu riigi presidendiks ja täna oli mul au tuua Teieni tema kõige usalduslikumad ootused.

Ma lahkun sellelt kõrgelt ÜRO Peaassamblee tribüünilt lootusega, et minu rahva hääl jõuab Teieni ja leiab tee Teie südameteni.

Tänan tähelepanu eest.